Koigi valda Vaali külla metsade vahele on kerkimas Maarja ja Joni Koivuoja kolmekorruseline eramu, mitte soovist eputada uhke majaga, vaid saada majapidamisse võimsamat elektrit. Et seaduse järgi Koivuojad valda nii kõrget eramut ehitada ei tohi, pidid nad ehitustegevuse hoopis peatama.
Viiendat aastat Koigi vallas Vaali külas metsade vahel talus elavad Maarja ja Joni Koivuoja on siiani läbi ajanud päikeselt saadava elektri ja kaevuveega, kuid pere kolmelapseliseks kasvades ja loomi kasvatama hakates soovivad nad saada majapidamisse võimsamat elektrit.
Seni on pere püüdnud toime tulla päikesepatareidest ja bensiinigeneraatorist tuleva elektriga, mis nõuab perenaise Maarja selgitusel parajat arvestamist, mida ja mis järjekorras teha.
Positiivse ellusuhtumise ja lepliku loomuga Maarja toonitab, et tema saab veel hakkama, sest on valmis loobuma mugavusest kasutada nõudepesumasinat, pesukuivatit ja oskab arvestada, millal käivitab kohviaparaadi ja millal pesumasina.
Soomlasest abikaasale Jonile on aga palju keerulisem selgeks teha, et pesumasina käimise ajal ei saa ta sisse lülitada ühtegi elektrit vajavat tööriista.
Nii uuriski pere elektri majapidamisse saamise võimalust poolteise kilomeetri kauguselt Vaali mõisast. Saades Elektrilevilt vastuseks, et elektri majja tootmine maksab 36 000 eurot, olid Koivuojad üpris nõutud.
Soomlasest peremees Joni tunnistas eesti keeles, et sellist raha neil küll kohe kuskilt anda pole ja laenu võttes läheb kogu toiming veelgi kallimaks. See tundus priiskamisena.
Viiendat aastat elektritöid pakkuva ettevõtte Westroad OÜ juhina arvutas Joni välja, et päikesepaneelide hulka suurendades saaks ta majapidamisse elektri hoopis soodsamalt. Selleks aga tuleb kõrgete puudega vahel asuv maja korrus kõrgemaks, see on kolmekorruseliseks ehitada.
Maakohta elama tulles ostetud palkmajas asuv pere oli alustanud kahekorruselise maja ehitust. Nad ei osanud arvatagi, et metsade vahel majale vajaduse tõttu veel ühe korruse ehitamine saab olla seaduserikkumine.
Igaks juhuks otsustasid Koivuojad rääkida oma murest ka vallavalitsuses. Seda tegi teist aastat vallavolikogu liige Maarja. «Nüüd on meil jama majas, tuleb välja, et teadmatusest rikkusime seadust kohe nii oluliselt, et ehitus on peatatud, aga kui me sügiseks katust majale peale panna ei tohi, siis läheb kogu Joni senine tegevus ju aia taha,» selgitas ta. «Mis veel hullem: selgus, et Koigi valda ei tohigi kolmekorruselisi hooneid ehitada.»
Nii tutvustas Maarja avatud talude päeval inimestele maal elamise võimalusi.
Nagu 22. juulil olnud avatud talude päeval, loodab Maarja Koivuoja nüüdki, et ükski probleem pole hea tahtmise korral lahendamatu ja usutavasti mõistavad ka Koigi valda juhtima valitud volinikud, et ühe metsa sees asuva eramu kolmekorruseliseks ehitamine on erandolukord, mitte luksuse otsimine. «Tulime Tartu linnast siia maale elama viis aastat tagasi ja meile ju meeldib siinne metsade keskel elamise rahu. Naudime, et kolm last saavad kasvada neile sobilikus keskkonnas ja meie ettevõtjatena puhata üsnagi pingelisest tööpäevast maatööd tehes,» lausus Maarja.
Sama mõistetav on Koivuojade meelest seegi, et nad tahavad edasi areneda ja elamist elamisväärsemaks muuta. Eestis ka leedvalgustite poeketti pidavad Koivuojad pole mõelnud peremees Joni isamaale Soome kolimisele. Esimest korda kostis see jutust läbi nüüd, kui nad põrkusid majaehituse probleemiga.
Hobikorras kanu, küülikuid ja mägiveiseid kasvatav pere loodab, et nende soov saada majja elamisväärset elu võimaldavat elektrit laheneb juba vallavolikogu septembri istungil ja enne sügisvihmade algust saavad nad praegu kile alla sätitud hoonele vähemalt katuse peale ehitada.
KOMMENTAAR
Margo Hussar
Koigi vallavanem
Vallas kehtib volikogu kinnitatud üldplaneering, mille järgi tohib ehitada väikeelamuid kuni kahekorruseliseks. Üldplaneering on kinnitatud 2011. ja pikendatud 2014. aastal. Ka pikendamisega seda tingimust ei muudetud.
Aasta alguses Maarja Koivuojale väljastatud projekteerimistingimustes on samuti juttu vaid kahekorruliselisest majast. Kurb, et vallavolikogu liige Koivuoja on alustanud ehitustegevust enne selleks ehitusloa saamist, ja veelgi enam, et korruseid on ehitatud majal kahe asemel lausa kolm. See on ebaseaduslik ja eriti peaks seda teadma vallavolikogu liige.
Eelmisel aastal sai pere hajaasustuse programmist koos valla toetusega oma samal kinnistul asuvale juba olemasolevale elamule paigaldatud päikesepaneelid, mis praegu ka majapidamisele elektrit toodavad. Nii et väide, justkui kolmas korrus on ainuke lahendus majja elektri saada, ei pea paika.
Nii ei saa ma vallavanemana öelda muud, kui et Koivuojade ehitusloa väljastamiseks esitatud projektitaotlus kolmekorruselise maja ehitamiseks on võetud menetlusse. Arvatavasti saab see esitatud ka vallavolikogule arutada.
Kaarel Kutti
Elektrilevi kommunikatsioonijuht
Soovitame alati enne kinnistu ostmist, kodu planeerimist või ehitusega alustamist konsulteerida Elektrileviga, et välja selgitada elektrivõrguga liitumise hind. Sellisel juhul on hilisemad halvad üllatused välistatud ja ees ootavad kulud selged.
Elektrilevi üle järelevalvet tegeva konkurentsiametiga on kokku lepitud liitumispõhimõtted, mille järgi alajaamale lähemal kui 400 meetrit kehtib elektrivõrguga liitumisel fikseeritud hind (156 eurot amper). Teiste elektrivõrguga liitujate puhul kehtib põhimõte, et 80 protsenti liitumisega seotud kuludest kannab liituja ja 20 protsenti võrguettevõte.
Vaali küla näitel on tänaseks juba aegunud liitumispakkumise lõpphind 34 166 eurot, millesse on arvestatud uue alajaama ja 1,4 kilomeetri uue elektriliini ehitamise, liitumiskilbi paigaldamise ja projekteerimise kulud.
Elektrilevi peab leidma kesktee kõigi elektritarbijate ootuste ja võrgutasu vahel, sest kõigi liitumiste ühe hinnaga väljaehitamine tähendaks, et jääks vähem raha hädavajalikeks elektrivõrgu töökindluse investeeringuteks või kasvaks surve võrgutasule.