Kaalumisaktsiooni tulemus: laste ranitsad on liiga rasked

Foto: Elmo Riig / Sakala

Eesti algklassiõpilaste ranitsad on enamasti raskemad kui seaduses lubatud, selgus Eesti õpilasesinduste liidu eestvedamisel oktoobri keskel korraldatud kaalumiste käigus.

Kokku kaaluti 1621 ranitsat, millest 60,3 protsenti kaalusid rohkem kui seaduses sätestatud piirnorm lubab, teatas Eesti Õpilasesinduste Liidu (EÕL) avaliku poliitika valdkonna juht Dauri Paškovski kolmapäeval BNS-ile. Teiste osalenud Eesti koolide hulgas tegi projektis kaasa ka Paide gümnaasium.

Tänavune keskmise koolikoti raskus oli 3,56 kilogrammi, sellest õppematerjalide keskmine kaal oli 2,7 kilogrammi ning tühja koti raskus jäi poole kuni pooleteise kilo vahemikku. Kõige parem olukord on 1. klasside seas, kus keskmise ranitsa raskus on 2,85 kilogrammi ehk jääb normi piiridesse. 35,3 protsenti ranitsatest kaaluvad lubatust rohkem. Seevastu 2. klasside õpilaste koolikottide keskmine oli pisut üle lubatu - 3,28 kilogrammi ning üle poole kaalutud kottidest ehk 54,3 protsenti ei jäänud normi piiri. 3. klasside keskmine ranits kaalus 3,76 kilogrammi ja 77,1 protsenti kottidest ei olnud lubatud raskuses. Kõige kriitilisem olukord on aga 4. klassides, kus 81,6 protsenti ranitsatest ületas seadusest tuleneva lubatud raskuse. 4. klassi õpilase keskmine koolikott kaalub 4,6 kilogrammi, mis ületab normi 1,1 kilogrammiga. Vastavalt sotsiaalministri määrusele, mis sätestab tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele, tohib 1.-3. klassis õppetööks vajaminevate asjadega täidetud ranits kaaluda kuni 3 kilogrammi, 4.-6. klassis on lubatud kaaluks 3,5 kilogrammi.