Piirangud kodulindudele võtavad kasvatajalt poole saagist

Türi vallas Kirnas kanakarja pidava Hillar Faltise teada on gripid loomadel olnud aastasadu, neid ongi võetud kui karja puhastust, alles Eesti ajal tulid piirangud, millega püüame päästa aretustööga nõrgaks jäänud loomi ja linde. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kui vabalt õues käima harjunud kanad sundida kinnisesse ruumi, lähevad nad stressi ja munevad poole harvem ning alati pole võimalik ka õueala võrguga piirata.

Kuigi alates 1. aprillist kehtima hakkavad kodulindude väljas pidamise piirangud tunduvad Türi vallas Kirnas oma maamajapidamises kümnepealist kanakarja pidavale Aiki Faltisele jaburad, siis ta praegu vabakäigul olevaid kanu enam õue ei lase. «Kaotan jälle kanamunade saagist poole, sest vabalt ringi liikuma harjunud kanad lähevad järsku tubaseks sundides lihtsalt stressi, aga kui keeld on peal, siis tuleb seda täita,» lausus ta.

Paides toidukohta Tass Kohv pidav Faltis lisas, et kanaaiale võrku peale ehitada ei näe ta mõtet. «Aias nad mul on, kuid võrku sellele suurele kõrgete kaskedega kaetud alale peale panna pole lihtsalt võimalik ja ega nad mul siis esimest korda linnugripi ohus laudas kinni istu. Selliseid piiranguid on ju varemgi seatud,» arutles ta.

Abikaasa Hillar Faltis lisas, et eelmine aasta ehitasid nad lauta kanala just seepärast, et kanadel oleks rohkem ruumi liikuda. «Siis hoidsime kanakarja laudas poole suveni. Eks nüüd ootab sama asi ees, kuid kes meie toodangu kaotusele mõtleb,» ütles ta.

Hillar Faltise teada on loomadel olnud gripid aastasadu, neid ongi võetud kui karja puhastust, kus ellu jäid tugevamad isendid. «Alles Eesti ajal tulid piirangud, millega püüame päästa aretustööga nõrgaks jäänud loomi ja linde. Kogu aeg on vaja ju minimaalsete kulutustega maksimaalset toodangut ja nõrgad isendid on selle tagajärg,» selgitas ta.

Aiki Faltis loodab, et kanad on tugevad ja ka seekordne gripilaine läheb neist mööda. «Rohkem kannatavad mitmesajapealised karjad, kes teenivad kanadelt tulu. Minul on nad söögikoha pidamise kõrval lisandväärtus, sest munadest valmistan toidukohta peamiselt küpsetisi,» lausus ta.

Koigi vallas Päinurmes mitut tõugu linde kasvataval Antonina Pihlil on väga kahju, et kõik linnud peavad jälle kinni olema, kuid temalgi on selleks juba eelmistest piirangutest tingimused võtta. «Kui vahepeal said minu paabulinnud, pardid, kanad ja kalkunid väljas jalutada, siis nüüd tuleb nad jälle kinni hoida,» sõnas ta.

Kõik tõud on Pihl paigutan eraldi ruumidesse, nagu laut, kuur ja lindude tarvis ehitatud kämpingud.

Pihli meelest ei saa aia ja võrguga piiratud ala ehitamisel kalliduse taha pugeda, kuid alati pole see lihtsalt võimalik. Näiteks toob ta oma pardid, kelle ala on ta õues kenasti võrguga katnud.

Euroopas leviva linnugripi tõttu tuleb veterinaar- ja toiduameti pressiesindaja Martin Altraja selgitusel kodulinde alates 1. aprillist pidada sisetingimustes.

Kui see ei ole lindude heaolu ja tervist silmas pidades võimalik, tuleb neid hoida aia ja võrguga piiratud alal. «Piirangud puudutavad kõiki kodus peetavaid linde, lisaks kanadele ka hanesid, parte, kalkuneid, vutte ja faasaneid, ning linnukarja arvust olenemata, sest ka ühe kana pidaja hooletus võib tähendada majanduslikke raskusi naaberfarmidele,» toonitas ta.

Rikkumise avastades ameti töötajad kohe trahvima ei hakka, vaid piirduvad esialgu ettekirjutusega, kuid linnukasvatajatel tuleb Altraja ütlust mööda mõista, et oluline on täita nõudeid. «Linnugripp on väga nakkav ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus, mida ei ravita. Kui haigus jõuab farmi, siis kõik kodulinnud nakkuse leviku tõkestamiseks veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all hukatakse,» põhjendas ta.

Linnugrippi on diagnoositud meie naabrite juures Soomes ja Rootsis. Veebruari lõpus lisandusid gripijuhtumitega riikide hulka Leedu ja ka Venemaa Kaliningradi oblast. Rändlindude kui võimalike nakkusekandjate saabumisega jõuab linnugripp suure tõenäosusega sel kevadel või suvel ka Eestisse.

Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist.

Altraja kinnitas, et piirangute seadmises ei tasu näha tahtmist kaotada maal loomade ja lindude pidamine, vaid seda kaitsta. «Kasvatada võib kõike, kui seda tehakse vastavalt nõuetele. Nii oli ka Aafrika seakatkuga: kui nõudeid täideti, siis me ju sigade kasvatamist ei keelanud ja seetõttu pole kõik sigalad ka katku leviku tõttu kadunud,» lausus ta.