Autoteeninduse juhataja: kui rehvivahetusaeg kestab kauem, kuluvad närvid vähem
Talvine kevad õnnistas remondimehi erakordselt pika rehvivahetusajaga

Naastrehvide kasutamine on üldjuhul lubatud 15. oktoobrist 31. märtsini,

FOTO: RAIGO PAJULA/PM/SCANPIX BALTICS

Kevade kohta tavatult külm ja tuisune ilm mõjutab otseselt ka rehvivahetajate igapäevaelu. Tänavu ei saa enam rääkida ühest lühikesest, kuid töörohkest rehvivahetusperioodist, pigem on see aeg laienenud mitme kuu peale.

 

Stik ASi Paide esinduse juhataja Heiki Pillesson kinnitas, et rehvivahetusaeg kestis neil aprilli lõpuni ja mõni aeg on kirjas ka mai alguses. Need ajad said kirja varem, kui oli selge, et politsei- ja piirivalveamet ning maanteeamet lubavad erandkorras ka mai esimesel nädalal naastrehvidega sõita. „Rehvivahetusaeg kestab tänavu tavapärasest kindlasti kauem,” lausus Pillesson. „Kui ilmad oleksid kiiremini soojemaks läinud, oleksid rehvid ka kiiremini ära vahetatud. Suuremal osal liiklejatest on arvatavasti praeguseks ajaks juba rehvid vahetatud.”

Seadus lubab suverehvidega ringi sõita juba 1. märtsist, kuid sel aastal märtsi algusse rehvivahetajaid eriti ei jagunud. „Sel kevadel selliseid juhte küll ei olnud, kuid eelmistel aastatel on meil olnud paar klienti, kes lasid autole kiiresti suverehvid alla panna ning talvise ilma jätkudes siis need jälle talverehvide vastu vahetada,” meenutas ta.

Heiki Pillesson kinnitas, et pikem rehvivahetusaeg sobib neile paremini kui lühike ja intensiivne. „Sügisel, kui tuleb ootamatult lumi alla, on ju hästi näha, mis juhtub järjekordadega siis, kui kõik äkki korraga rehve vahetada tahavad,” selgitas ta. „Kui vahetusaega on rohkem, siis on inimestel, nii autojuhtidel kui vahetajatel, vahest vähem närvikulu. Ka saame siis osutada kvaliteetsemat teenust.”

Naastrehve lubatakse kasutada kuni märtsi lõpuni, talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral kuni 30. aprillini. Lamellrehviga on lubatud sõita aasta ringi.  Tänavu erandkorras võib naastrehvidega sõita 7. maini.

Neid, kes kulgevad lamellrehvidega aasta ringi ja rehvivahetusest ei sõltu, on Heiki Pillesson teada autojuhtide hulgas vähe. Suundumus on selline, et suvel sõidetakse suve- ja talvel talverehvidega (kas lamell- või naastrehv). Rehvivahetustöökodade klientuur on erinev, kuid Pillessoni sõnul osatakse korralike rehvide olulisust üha enam hinnata.

„Jätkuva lume- ja tuisuohu tõttu lubame erandkorras naastrehvidega sõita ka mai esimesel nädalal. Seadus seda küll ette ei näe, aga seadus ei arvesta ka praeguse erakordselt külma kevade ja tavapäratu libedusega, mis muudavad liiklemise ohtlikuks,“ selgitas PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe. „Kõige tähtsam on, et autos olevad inimesed, kes võivad täita tööülesandeid või sõita koju, jõuaksid tervelt ja turvaliselt sihtpunkti.“

Tikerpe lisas, et seetõttu mai esimesel nädalal naastrehvidega sõidu eest karistust ei järgne. "Ilma naastrehvideta pole võimalik turvaliselt sõita, kuid peame arvestame, et ainult rehvid ei taga ohutust ning rehv iseenesest ei hoia sõidukit teel ega päästa õnnetusest. Kõige tähtsam on siiski juhi käitumine – teeoludega arvestamine ja nendele vastava sõidukiiruse valik,“ ütles Maanteeameti liiklusohutusosakonna ekspert Villu Vane.

Tagasi üles