E-Piim valmistab ette hankeid uue piimatööstuse seadmete leidmiseks

E-Piima juht Jaanus Murakas usub, et riik ehk kogu Eesti rahvas teeb 15miljonilise investeeringuga, toetades ühistulise piimatööstuse rajamist Paidesse, hea tehingu ja teenib selle tagasi seitsme aasta jooksul majanduskasvu kaudu.

FOTO: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

PRIA otsusega toetada 15 miljoniga E-Piim Tootmise ühistulise piimatööstuse rajamist Paidesse ei alga veel Baltimaade moodsaima piimatööstuse ehitus. Jätkuvad vaid eeltööd, mis kestavad kogu ootuse ajaks kujunevad 30 päeva.

Millised olid emotsioonid, kui PRIA direktor allkirjastas otsuse toetada E-Piim Tootmine AS projekti?

Ettevõtluses ja majanduses üldse ei jõua ainult emotsioonidega kuhugi. Tunnustan hoopis riiki julguses hakata ükskord ometi suurelt mõtlema. Mitte pudistada euroraha jälle vaid 20 000-30 000 kaupa laiali, mille tulemusel ei toimu üheski sektoris suurt arengu- ega kvaliteedihüpet.

Eestile jagatakse seitsme aastaga kuus miljardit euroraha. Kui pihustame selle laiali seltsimajadesse ja pinkidesse, siis püsivat majanduskasvu sellest ei teki, kuid kõik seisab ju majandusel, selle konkurentsivõimelisusel.

Oleme liiga vara hakanud mõtlema, et Eesti riik on justkui juba nii valmis, et võime panustada heaoluühiskonna asjadesse. Meil tuleb veel pikalt laduda heaoluühiskonna vundamenti, milleks tugev ekspordile suunatud majandus. Piimandus on üks Eestile oluline majandusharu.

Kui kunagine turuliider Tere põrus, olid piimatootjad sunnitud müüma piima Lätti ja Leetu. Nüüd oli vaja suurt arenguhüpet, et Eestis tekiks suur ühistuline piimatööstus, nagu see on kõikides arenenud riikides üle maailma.

Suure turujõuga ühistulisi piimatööstusi leiame Uus-Meremaast Norrani. Soome ja Taani põllumehed on liitnud farmerite ühistud kahe riigi üleseks eesmärgiga suurendada turujõudu ja konkurentsivõimet kontsentreeruvas maailmas.

Praeguse riigi otsusega on reaalne, et Eesti piimatööstus muutub kõige konkurentsivõimelisemaks Baltikumis. Praegused piimatööstused ei suuda oma rahaga sellist arenguhüpet teha, kuid saades riigilt 15 miljonit, paneb see juba riskima ja laenu võtma.

Meie projekti maksumus on ligi 90 miljonit ja selle juures on riigi 15 miljonit väike raha, kuid piisav, et võtta riski. Vastasel juhul me hääbume, sest Eesti  piimatööstused on jäänud liiga väikeseks.

Baltikumi ja Skandinaavia piirkonnas suudame konkureerida vaid tõsiselt efektiivse piimatööstusega.

Samas usun, et riik ehk kogu Eesti rahvas teeb praegu 15miljonilise investeeringuga hea tehingu ja teenib selle seitsme aasta jooksul tagasi majanduskasvu kaudu.

Vaid sellise mõtestatud tegevusega saamegi luua Paidesse Baltikumi hetkel kõige nüüdisaegsema ja konkurentsivõimelisema piimatööstuse.

Nii on nüüd algamas võimalusterohke töö, mille suuna võttis E-Piim üldkoosolekul juba aastaid tagasi. Ainuüksi äriplaan koosnes rohkem kui 500 leheküljest, mis tähendas mitme inimese mõtestatud töötunde ja tegemisi, komandeeringuid üle maailma, et tutvuda ettevõtetega ja pidada läbirääkimisi seadme- ja tehnoloogiamüüjatega. Nüüd oleme suutnud arendada väikestest ja vananenud meiereidest Järva-Jaanis ja Põltsamaal ühed suuremad juustu- ja pulbritööstused Eestis.

Nüüd oleme valmis suurendama kogu Eesti piimandussektori konkurentsivõimet ja ehitama üles kriisile vastupidavama piimanduse.

Kuivõrd muudab Milk­est ASi otsuse vaidlustamine äriplaani ajalist kava?

Äriplaani ajalisse kavva praegune vaidlustamisperiood enam nihet ei too. Tehase avamine on endiselt 2020. aastal.

Vaidlustamised on mitme osalejaga konkurssidel üks osa. Praegusele konkursile arvati algselt, et osalejaid tuleb rohkemgi, kuid hea, et hindamiskomisjonil tuli teha valikut vähemalt kahe vahel.

Majanduses töötab konkurents ja ainult nii saab valida parimat ja nüüd on seaduse järgi Milkest ASil aega 30 päeva otsust vaidlustada. Selle aja nüüd ootame siis lihtsalt ära. Samas on ühistud asunud läbirääkimistesse ka ühise üle-eestilise ühistu loomise eesmärgil.

Mida see ootamine täpsemalt tähendab?

Loomulikult ei istu me sellel ajal käed rüpes. Meil väga palju asju käimas ja protsessiga tegeleme edasi, kuid selge on see, et hooga ei saa järgmisi samme astuda enne, kui vaidlustamisega on asi lõplikult selged.

Millised on need järgmised sammud?

Kõigepealt tuleb välja kuulutada rahvusvahelised hanked seadmetele, sest projekti ehituslik külg on märksa lihtsam kui tehnoloogiline.

Et leida tehasele, mida ehitatakse Eestis 30–50 aasta tagant, vastavaid seadmeid ja ka õiglase hinnaga, selleks peame läbirääkimisi ligi kümne piimatööstusseadmeid tootva maailma suurkontserniga.

Käsil on keeruliste rahvusvaheliste hangete ettevalmistus ja see on suur töö.

Millised turud ootavad 2020. aastal avatava piimatööstuse toodangut?

Turud on täpselt välja toodud äriplaanis ja sellele võtsime ka rahvusvaheliselt pädevalt turu-uuringufirmalt hinnangu. Turg on jagatud kolmeks: Baltikum ja Skandinaavia, Euroopa  ning Aasia ja Jaapan.

Kõigile arvestuslik kolmandik, mis tagabki parema vastupanuvõime kriisile.

Uute trendide avastamiseks tuleb mõelda Aasia turgudele, sest sealse ostujõu pealetulek on nii võimas tulevikutarbimise osa.

Suur osa rahvastikust elab Aasias, just noored. Euroopa vananeb. Maailm läheb aina rohkem Aasia nägu. Nende eripäraga, maitsetega tuleb arvestada. Neil on ka toodetele spetsiifilised nõuded.

Kui arvame, et Euroopa Liidu nõuded on maailmatipp, siis on olemas veel kõrgemaid kvaliteedinõudeid. Teame seda, sest müüme neile juustu juba praegu.

Mida loodav tööstus tootma hakkab?

Nii nagu E-Piim toodab 70 protsenti ekspordiks, on ka uus piimatööstus ekspordikeskne. Eestis meil on lihtsalt nii palju rohumaad, et suudame  juba praegu toota piima kaks korda rohkem, kui ise tarbime. See teebki riigi rikkaks, kui tal on, mida eksportida.

Põhitoodang on juustud, piimapulbrid, vadakavalgu kontsentraat, või ja rõõsk koor.

Kas Paide piimakombinaadist piima poodidest ei saagi?

Ei, piima tõesti ei ole plaanis toota. Samuti ei saa poodidest võid ega rõõska koort. Kõik läheb ekspordiks. Vähesel määral jääb siseturule vaid juustu.

Kuidas mõjutab uus tööstus piimatoodete hinda?

Hinnataset poodides mõjutab üldine turuolukord. Eesti on väike ja avatud majandusega riik, kus piimatööstused hinnareegleid ei kehtesta. Meie asi on olla hea kohaneja muutustega.

Kas uue piimatööstuse avamisega võib sulguda ka mõni praegu töötav piimatööstus?

Ei usu. Kui piima tootmine Eestis suureneb, on tulevikus tööstusi pigem juurde vaja, kui peljata ühe juurde ehitamisega mõne sulgumist.

Uus piimatööstus vajab 104 töötajat, kust need kõik tulevad? Kas on mõeldud ka välistööjõu võtu peale?

Tööjõu probleem on Eestis majanduskasvu pidur.

Kui Eestis tööjõudu napid, siis ilmselt tulebki töötajaid sisse tuua. Nii teevad seda ka arenenud riigid. Mitu inimest ka Paidest on juba käinud küsimas tööd uues tööstuses. See annab lootust, et leiame töötajaid uude tehasesse ikka Eestist.

Tagasi üles