Anonüümne vihje tõi söögikohale sekeldusi

Kui Türil tegutseva söögikoha Pizzaria omanik Kaido Lepik eelmisel nädalal postkastist ettevõtte nimele tulnud kirja leidis, ei osanud ta midagi kahtlustada. Suur oli üllatus, kui ümbrikku avades selgus, et keeleinspektsioon nõuab söögikoha sildi muutmist.

Aasta alguses Türi peatänava ääres avatud toitlustuskoha on nii kohalikud kui ka läbisõitjad hästi vastu võtnud. Ometi ei osanud Kaido Lepik oodata, et vähemalt ühele linlasele on pinnuks silmas toidukoha aknal olev kiri, mille järgi saab majas süüa pizza`t ja pastat ning tellida ka catering-teenust.

Sellele asjaolule keeleinspektsioon kirjas viitabki, märkides, et on tuvastanud keeleseaduse nõude rikkumise Türi Viljandi 7 asuvas söögikohas Pizza Pasta Catering. «Osaühingule Tainas kuuluva söögikoha avalik teave on ainult võõrkeelne: PIZZA PASTA CATERING, HELLO, eestikeelne teave puudub,» seisab saadetud kirjas.

Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk juhib ettevõtte juhatusele saadetud kirjas tähelepanu sellele, et keeleseaduse paragrahv 17 lõike 1 järgi on kaupade ja teenuste tarbijal õigus eestikeelsele teabele ja teenindusele tarbijakaitseseaduse alusel. «Tarbijakaitseseaduse paragrahv 4 lõike 3 kohaselt peab tarbijale antav teave olema tõene ja arusaadav ning esitatud tarbijale eesti keeles, kui tarbija ei ole nõustunud teabe esitamisega mõnes muus keeles. Keeleseaduse paragrahv 16 lõige 1 kohaselt peavad avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liignimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam ning juriidilise isiku teadaanded olema eestikeelsed,» selgitab Tomusk.

Ka lisab Tomusk, et keeleseaduse paragrahv 16 lõige 2 sätestab, et avalikku kohta paigaldatud viitadele, siltidele, ettevõtte liignimetusele ja välireklaamile võib lisada teksti tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst. «Tuli jah selline kiri, et kõik on ingliskeelne,» ütles Kaido Lepik.

Esmalt arvas Lepik, et peab hakkama logo ümber kujundama ja uuesti paigaldama. See tähendanuks ettevõttele olulist lisaväljaminekut. «Õnneks lahenes asi lihtsamalt. Helistasin, rääkisin loo ära ja küsisin, mismoodi siis nemad näevad seda, kuidas peaks näiteks pizza ja pasta eesti keelde tõlkima. Tegelikult ei osanud mulle keegi täpselt vastata ka,» selgitas ta.

Lepik tõi näiteks aastate eest Eesti tutvustamiseks välja töötatud tootemargi «Welcome to Estonia». «Kus on eestikeelne tõlge? Mina seda küll kuskil ei näe,» küsib ta.

Lahendusena pakkus keeleinspektsioon lõpuks välja, et Türi söögikoha reklaami puhul jääb tarbijale arusaamatuks hoopis see, mis kohaga tegemist on, ja omanik peab lisama sellesisulise viite.

«Leppisime siis kokku, et paigaldan lisasildi, kas tegemist on kohviku või restoraniga,» sõnas Lepik.

Lepik lubas, et lähiajal lisandub uksele silt, mis teatab, et tegemist on söögitoaga. «Restoraniks ei taha päris nimetada, muidu inimesed ehmatavad ära, et mingi udupeen koht, peab pidulikud kingad jalga panema. Kohviku puhul jälle võib tekkida arvamus, et siin saab ainult kohvi,» naljatas ta.

Samas tõi Lepik näite, et toidukoha aknal oleval leed­ekraanil vilkuvat kirja «Hello» ta eestikeelseks muuta ei saa, sest seadistus seda ei võimalda. «Ise tahame olla eurooplased, arendada turismi. Aga kui ma kirjutan siia eesti keeles «Oled oodatud», siis välismaalane ei saa ju aru. Ma pean ju ikka turistile ka silma jääma,» arutles ta.

Kes keeleinspektsioonile vihje saatis, ei oska Kaido Lepik arvata. «Siin oli üks vanem härrasmees käinud ja pilti teinud,» lausus ta. «Huvitav ongi see, et kes üldse tuleb sellise asja peale, et kohe keeleinspektsiooni kiri saata. Õigem olnuks astuda uksest sisse ja küsida, millega tegu. Suhelge, küsige, rääkige! Miks on vaja õues pilti teha ja saata see kuskile? Miks me, eestlased, nii õelad oleme?»

Juhtunusse suhtub Kaido Lepik lõpuks siiski hästi. «Äri läheb edasi ja varsti on ka uudiseid oodata, tulemas on teemaõhtud ja muud põnevat,» lubas ta.

Tagasi üles