Põdrad valmistavad oma isudega metsaomanikele meelehärmi

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põder.
Põder. Foto: Vikipeedia

2017. aasta kevadel viidi traditsiooniliselt koostöös Keskkonnaameti spetsialistidega põdrale toitumiseks atraktiivsetes ca 5–15aastastes männinoorendikes ja ca 30–60 aastastes kuusikutes läbi värske põdrakahjustuse seire, et hinnata viimase talve jooksul puudele tekitatud vigastusi.

 

Seire käigus läbi vaadatud 1025 männinoorendikus oli värskete vigastustega mändide osakaal keskmiselt 7,3%, mis jäi sisuliselt samale tasemele kui 2016. aastal (7,1%) ning oli pisut väiksem 2015. aastal (7,9%) tuvastatust. Maakonniti suurenes vigastatud mändide osakaal Lääne-, Järva-, Jõgeva-, Hiiu-, Ida-Viru ja Tartumaal, langes aga Lääne-Viru-, Saare- ja Põlvamaa proovitükkidel. Sarnaselt eelmise aastaga oli värskete vigastustega mändide osakaal kõrgeim Järva- ja Raplamaal ning nende kõrval nüüd ka Läänemaal.

Sarnaselt männinoorendike kahjustustega jäi kõikide proovitükkide kokkuvõttes põdra tekitatud värskete koorevigastustega kuuskede osakaal seiratud keskealistes kuusikutes eelneva kahe aastaga võrreldes samale tasemele. Kõige enam esines neid Järvamaal, kus värskeid kahjustusi esines ühel kuusel sajast. Seiratud kuusikute kokkuvõttes esines värskeid vigastusi kuuskedel keskmiselt ühel-kahel puul tuhandest (0,16%), sealhulgas kasvule oluliste värskete vigastustega keskmiselt üks puu tuhandest (0,1%).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles