/nginx/o/2017/07/20/6909203t1h72bc.jpg)
Riigikogu keskkonnakomisjon arutab täna mesilaste hukkumise ja taimekaitsevahendite ulatusliku kasutamisega seoses Eesti mesindusorganisatsioonide pöördumist, milles nõutakse neonikotinoide ja glüfosaate sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamise lõpetamist.
Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on kahetsusväärne, et vaatamata korduvale tähelepanu juhtimisele esineb taimekaitevahendite põhjendamatut ja ulatuslikku kasutamist.
„See on lubamatu tegevus, millega kaasneb nii keskkonnakahju kui ka majanduslik kahju mesinikele,“ ütles Vakra. „Peame arutama, kuidas taimekaitsevahendite ulatuslikku ja põhjendamatut kasutamist ohjeldada. Kas lisaks piirangute karmistamisele ja kahju korvamise mesinikele, tuleb hakata kohaldama ka karistusi rikkujate suhtes.“
Vakra pani põllumeestele südamele, et nad teadvustaksid oma tegude tagajärgi ja kasutaksid taimekatsevahendeid vastutustundlikult. „Tänavune praktika on väga kurb, sest hukkunud on tuhandeid mesilinde ja seetõttu peame vajalikuks arutada valdkonna paremat reguleerimist ka keskkonnakomisjonis,“ ütles Vakra.
Eesti mesindusorganisatsioonid viitavad oma pöördumises statistikaameti andmetele, et Eestis on praegu enam kui 43 000 mesilasperet. 9000 kuni 15 000 mesilaspere hukkumine tähendab mesinikele aastas kaks kuni kolm miljonit eurot kahju.
Mesinikud soovivad uue taimekaitseseaduse ja sellest tuleneva taimekaitsetöid reguleeriva määruse kiiret jõustamist, sõltumatu mesindusnõukogu moodustamist maaeluministeeriumi juurde ning kauplustes müügil olevate toiduainete regulaarset analüüsimist pestitsiidi- ja herbitsiidijääkide suhtes.
Kell 10 algavast istungist võtavad osa Eesti Mesinike Liidu, Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu, Eesti Meetootjate Ühenduse, Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsi, Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Põllumajandusameti ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad. Keskkonnakomisjon on sama teemat arutanud ka 2016. aasta märtsis.
:format(webp)/nginx/o/2021/05/27/13805774t1hb7fc.jpg)