:format(webp)/nginx/o/2021/05/27/13805774t1hb7fc.jpg)
/nginx/o/2017/08/28/7037295t1hae95.jpg)
Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2017. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 18% rohkem, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes kasvasid ehitusmahud 25%.
Ehitusmahud on kasvanud veerandi võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
II kvartalis ehitati omal jõul 627 miljoni euro eest, sellest hooneid 391 miljoni ja rajatisi 236 miljoni euro eest. 2016. aasta II kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 9% ning rajatiste ehitamine enam kui kolmandiku võrra.
Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim rajatiste ehitus, mis pöördus tänavu aasta algusest taas kasvule. Jätkuvalt püsib kasvutrendil ka hoonete ehitamine. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvasid hooneehitusmahud nii uusehituse kui ka remondi- ja rekonstrueerimistööde osas.
Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 2016. aasta II kvartaliga võrreldes ligi poole võrra põhiliselt hooneehitustööde mahu vähenemise tulemusena. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu II kvartalis 6%, mullu samal ajal 12%.
Ehitisregistri andmetel lubati 2017. aasta II kvartalis kasutusse 1422 uut eluruumi, s.o 97 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Ligi pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinna korterelamutes.
Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2017. aasta II kvartalis väljastati ehitusluba 2066 eluruumi ehitamiseks, mida on üle kümnendiku rohkem kui mullu II kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
Kasutusse lubati 243 mitteelamut kasuliku pinnaga 216 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao- ja tööstushoonepinda. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.