Vallal pole tulevikku, kui selle juhidki sellesse ei usu. Kareda valla juhtkonna ükskõiksus on edasi kandunud ametnikesse ja elanikessegi.
Varem aktiivsed on nüüd käega löömas ega taha «tühjast tüli». Minu jaoks on ületatud piir, kus ma julgen öelda välja seda, millest paljud ehk mõtlevad, aga ise välja öelda ei julge.
Mul ei ole ühegi inimese vastu mitte midagi, aga mulle ei meeldi, kui valla rahakott muutub mõnele isiklikuks rahakotiks. Tuletan teile meelde, et «see on minu raha ka»!
On avalik saladus, et vallasiseselt peetakse vallavanemat prl Triin Pobbolit mängukanniks volikogu esimehe pr Siiri Tammiste ja kirikuõpetaja pr Lea Heinaste käes.
Aktiivsus maakonna tasandil annab hea võimaluse ajaliseks piiratuseks tegelemaks kohalike probleemidega. Miks muidu on ta paljudel tulistel koosolekutel jäänud meelde kui keegi, kes vaatab aknast välja ja näpib seelikuserva.
Paides elav prl Pobbol teatas juba aastal 2006, et Kareda vald on temale «hüppelaud karjääriredelil».
I lmselt ei luba noorus ja soov kõigiga hästi läbi saada teha valusat otsust saata töötajad, sealhulgas iseennast, palgata puhkusele, nagu tehti mullu kõigis teistes Järvamaa omavalitsustes. Selle asemel tehti lisaeelarve katmaks palga ülekulusid.
Vallavalitsus tegi rohkelt viiekohalisi rahaeraldisi ja esitas need volikogule kinnitamiseks tagantjärele, samas kui seadus sätestab teisiti.
2010. aastal oli hariduse ja kultuuri valdkond ainus, kus kulutusi tehti eelarve piires või vähem, ülejäänud valdkondades oli ülekulutamine.
Lähtuvalt kitsastest majandusoludest on see vastutustundetu, ei vallavalitsus ega volikogu ole tõhusalt kontrollinud eelarvetest kinnipidamist.
Juba praegu ollakse võlgu, kuid eelarve koostamisel välistati teenuse sisseostmist ning kulude kärpimist valdkondades, kus see andnuks olulist kokkuhoidu, näiteks raamatupidamisteenus, kalmistute hooldamine. Sellekohaseid ettepanekuid esitas eelarve arutelude ajal vähemalt kaks volikogu komisjoni.
Küll aga sunnitakse teenust sisse ostma allasutusi, sealhulgas nüüdseks ühendatud kooli-lasteaeda niivõrd hapras valdkonnas, nagu seda on IT-tugi.
Selle asemel, et ühendatud asutuste IT-tugi kokku liita ning anda samale inimesele ka valla arvutite hooldus, ostetakse sügisest teenust sisse arvutifirmalt. Selgusetu on kooli kodulehekülje haldamine ja e-kooli tulevik. Õhku jääb ka hästi toimiva kooliraadio tulevik.
Kas valla- ja koolijuhid kujutavad ette olukorda, kui tunni ajal jookseb arvuti kokku või tekib süsteemis viga? Kas kulude hulgas on arved arvutifirma püüdlusest koos õpetajaga telefoni teel probleemi «lahendada» ajal, mil õpetaja peaks tegelema lastega?
Et kogu selle «jama» pärast jääb kool ilma ka praegusest arvutiõpetajast, pole kooli direktori Ene Reinla sõnul probleem: arvutiõpetuse tunde hakkavad andma klassiõpetajad.
Ajal, kui hoolekogu otsib võimalusi lisarahastuseks eesmärgiga tõsta kvaliteeti, langetatakse juhtide tasandil otsuseid, mis seda alla tõmbavad. Selliste arengutega kooli ei taha tõesti ükski lapsevanem oma last panna. Ka need, kes veebruaris andsid allkirja Peetri põhikooli jätkamiseks 9klassilisena.
On kummastav kuulda pr Ene Reinla eitavat vastust ettepanekule taotleda koolile lisaraha mõisakoolide programmi kaudu.
Tema sõnul ei ole Peetri koolil sealt nagunii lootust midagi saada, sest on veel palju mõisakoole, kes sealt pole midagi saanud.
Ma olen valmis panustama selle projekti kirjutamisse, aga ainult siis, kui minuga koos tegutsetakse, mitte ei loobita kaikaid kodaratesse. See poleks esimene projekt, mille ma valla heaks olen kirjutanud ega ka mitte esimene projekt, mille kirjutamise ajal on kaikaid kodaratesse loobitud.
Rahulolematust põhjustavaid tegematajätmisi on rohkesti – see kiri on jäämäe veepealne osa. Ei pea olema valla eluga väga hästi kursis, et näha raha kantimist kiriku suunal.
Paljudes tekitab tuska, et pr volikogu esimees muretseb rohkem oma abikaasa (tulevane kirikuõpetaja), mitte niivõrd valla tuleviku pärast. Miks peakski – suurem osa tema elust ja tööst on Järva-Jaanis.
Kasutades ära kahe kolmandiku volikogu liikmete poliitilist saamatust, on surutud läbi otsuseid, mis pole kooskõlas valla, vaid konkreetse huvigrupi (antud juhul kirik) tegevuse eesmärkidega.
Juba 2008. aastal pidi loodama kihelkonna vallavanemate vahel kiriku ja kalmistute haldamiseks ning projektiraha taotlemiseks SA või MTÜ. Seda pole siiani. Miks?
Olen ma kiriku ja kalmistute vastu? Ei, aga mulle ei meeldi, kui proportsioonid on paigast. Kui kogu elu keerleb ühe asutuse ümber, millega on seotud väga väike osa inimesi ja ülejäänutele püütakse selgeks teha, et kiriku ja kalmistute hooldus kuulub KOKSi järgi KOV-i põhiülesannete hulka.
Jutt, et Kareda vald hakkab raamatupidamisteenust sisse ostma, on käinud juba kaks aastat. Nüüd leiti uus põhjus, miks avalikku konkurssi ei ole välja kuulutatud: usaldusväärset inimest on raske leida! Seda kontekstis, kus viimase aasta jooksul on sagenenud arvetega vassimine nii valla eelarves kui ka eraisikutele ning ettevõtetele väljastatud arvete puhul.
Kirja teel selgust ei saa, sest raamatupidaja pr Viive Kuresoo e-kirjadele lihtsalt ei vasta! Kas raamatupidaja on lohakas või on tegemist teadliku vassimisega lootuses kulud «klappima» saada? Asjaolu, et raamatupidaja tööaeg on 40 tundi nädalas nii Kareda vallavalitsuses kui ka Järvamaa kutsehariduskeskuses, on lisaks ilmsele raiskamisele tõend seaduserikkumisest – ületunnid ületavad seadustes lubatud piire.
Kui valla pearaamatupidaja koormus ei ole 40 tundi nädalas, sest töö valmis ühe pärastlõunaga, siis miks on võtnud vald endale kohustuse maksta tasu täistööaja eest? Selline olevat vallavanema ja raamatupidaja omavaheline suuline kokkulepe.
Mind väga huvitab, milliste seaduste ja määruste järgi Kareda vallas otsuseid langetatakse. Kareda valla põhimäärus ning KOKS need igal juhul ei ole.
Kareda valla elanik olen edaspidigi, aga seda juhul, kui valla juhid mõistavad, et valla haridusasutused on prioriteet number üks ning see on valdkond, kus koonerdamine on lubamatu.
Igaühes peab olema nii palju riigimehelikkust (või naiselikkust), et huvi puudumisel valdkonna arendamise vastu ametikohast loobuda.
Inimesed on nõus kooli-lasteaeda toetama, aga kui ühist raha kasutatakse isiklikeks huvideks, tekib vägisi tahtmine roti kombel uppuvalt laevalt põgeneda ja minna sinna, kus häid ideid ja kogemusi hinnata osatakse.
Birgit Itse
Kareda valla kodanik,
vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige