Äsja Soome hokimeistriks kroonitud Tarbjalt pärit Siim Liivik (23) leiab, et tal on jäähokimaailmale veel palju anda, seda nii praegu tegevsportlasena kui ka tulevikus näiteks spordipsühholoogina.
Soome jäähokimeister tegi tippu jõudmiseks aastaid ränka tööd
30. aprill 2011, 09:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paides sündinud ja linna lähistel Tarbjal elanud Liiviku pere kolis Soome 1992. aastal, kui tulevane hokisangar oli vaid neljane.
Kuigi Eestis on Liivik veetnud paar aastat, tegi ta just Tarbja järvejääl kahe- või kolmeaastasena esimesed uisusõidud. «Uisud olid veel tädi Kristini iluuisutamise omad,» mäletas ta.
Eelmisel esmaspäeval võitis Helsingi IFK Espoo Bluesi 4:2 ja finaalseeria 4:0. Meistritiitel tuli klubile 13aastase vaheaja järel.
Tähistamishoos poolehoidjate rõõmuks räpilooga üles astunud Liivik iseloomustab Espoos peetud mängu melu ühe sõnaga – hullumeelne. «Meie fännid olid vastaste halli täiesti punaseks teinud ja kohapeal käis selline melu, mida ma varem näinud ei olnud,» tunnistas ta.