Rõõmus Järva vald kõlab ju hästi

Arto Saar Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kohalike volikogude valimistest on möödas üle kuu ning võimujooned hakkavad valdades ja linnades välja kujunema. Nii ka Järva vallas. Esitan mõtteid ja tähelepanekuid, mis on jäänud silma selle lühikese aja jooksul.

Arto Saar

Järva vallavolikogu liige, endine Järva-Jaani vallavanem

Järva vald võib ilmselt Eestis minna ajalukku sellega, et teadaolevalt pole enne ühtegi koalitsiooni moodustatud viie suurema erakonna koosluses. Hellitavalt nime KERIS saanud võimuliidu koostöövaimu üle on hea meel ja tundub, et nende omavaheline suhtlus sujub. Valimised võitnud Reformierakonna eestvedamisel kahjuks valimisliitudega Järva Valla Heaks ning Suur-Järvamaaga ühendust ei võetud. Mõni nädal tagasi saime Järva Teataja vahendusel lugeda ka kolme Järvamaa omavalitsuse koalitsioonilepinguid. Järva leping paistis silma esiteks oma lühidusega, samuti polnud seal eriti konkreetseid mõõdetavaid tulemusi erinevalt Paide ja Türi omast.

Suurem osa sisust on üle võetud ühinemislepingust. Nagu olen aru saanud, siis polegi tegemist koalitsioonilepingu, vaid rohkem üldiste põhimõtetega. Seega on üldistustase arusaadav.

Siit tekib küsimus, et kui valda juhitakse sellistel arusaadavate põhimõtete järgi, siis miks ei kaasatud valimisliite. Ühiselt luua ja ehitada uut valda ilma koalitsiooni ja opositsioonita oleks ju oluliselt lihtsam. Sellega sai hakkama näiteks Viru-Nigula vald Lääne-Virumaal, kus koalitsioonileppele kirjutasid alla kõik vallavolikogu liikmed.

Volikogu esimestel istungitel on korduvalt öeldud, et soovitakse koostööd teha ka opositsiooniga. Kõlab hästi ja me oleme olnud tõesti valmis seda tegema. Samas sõnad ja teod ei lähe veel hästi kokku.

Esimene näide oli see, kui soovisime nagu riigikogus saada volikogule teise aseesimehe kohta. See oleks tähendanud seda, et oleme kursis teemadega, mis volikokku on tulemas, ja teha ka ettepanekuid sisu kohta.

Kahjuks hääletati idee maha ja jätkatakse ühe aseesimehega. See tähendanuks, et oleksime saanud ka eelnõude puhul kaasa rääkida ega poleks pidanud istungitel muudatusettepanekuid tegema.

Teine näide «koostööst» tuleb komisjonide moodustamisest. Kui arvestada, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi jagatakse komisjonikohad volikogu proportsioonide järgi, siis Järva vallas on komisjonides liikmete suhe 6:3.

Positiivne on see, et enamiku komisjonide puhul saadigi tööga kenasti hakkama ning esimehed ja aseesimehed suhtlesid omavahel tihedalt. Nii oli see ka kultuuri- ja spordikomisjonis, mille aseesimees olen mina ja mida juhib Priit Seire.

Saime ühise töö tulemusena kokku komisjoni, mis arvestab kõiki piirkondi ja on õige proportsiooniga. Kui komisjoni koosseis volikokku jõudis, siis võisin imestusega näha, kuidas meie pakutud Koeru kandi esindaja, tuntud kultuuritegelane ja Järvamaa kultuuripärl Ülle Jääger oli asendatud koalitsiooni esindaja Andres Gorbõljoviga (EKRE).

Siin pole isegi küsimus selles, kumb koerukatest suudab rohkem panustada ja on valdkonnaga kursis, vaid selles, kas komisjonide juhid on üldse otsustajad ning kuidas opositsioonile jäeti tuima näoga üheksast kohast vaid kaks.

Kas hakkabki olema nii, et komisjonide eest tehakse otsused kuskil mujal enne ära. Loodan, et see nii pole, aga hea märk see kindlasti ei ole.

Olen kaheksa aastat pidanud blogi ja teinud üle viiesaja postituse, et hoida inimesi kursis Järva-Jaani vallas toimuvaga. Järva valda lubatakse juhtida läbipaistvalt ja avatult. Kõik volikogu istungid on avalikud, kuid kuna istungid on tööpäevadel ja tööaja sees, siis pole võimalik inimestel kohale tulla vaatama.

Tegin kahel esimesel istungil ettepaneku, et teen istungist ülekande läbi Facebooki keskkonna. See oleks olnud tasuta ja info oleks jõudnud peaaegu kõikideni, kes selle vastu huvi tunnevad.

Esimesel korral keelas selle ära valimiskomisjoni esimees, teisel korral pandi ettepanek hääletusele ja koalitsiooni häältega keelati ära. Põhjuseks toodi, et seda peab tegema professionaalselt. Olukorras, kus luuakse uut valda, tehakse väga olulisi otsuseid, juhid räägivad oma ideedest, on kvaliteedi taha pugemine ikka tavakodanikule ja opositsioonile väga selge signaal.

Eks igaüks loe ise välja, mida see tähendada võiks. Soovisin aidata ellu viia avatud juhtimist, aga eks näis, millal selleni nüüd päriselt jõutakse. Igal juhul teevad mu blogipostitused lugejarekordeid ning kindlasti kavatsen jätkata, et inimestele infot jagada.

Kolmas teema, mis lisaks koostööle ja avatusele hinge kriibib, on kindlasti palgad. Teatavasti hakkab vallavanem Rait Pihelgas saama 3000 eurot ning abivallavanemad Tiina Oraste ja Andres Teppan 2600 eurot. Meie ettepanek oli vastavalt 2200 ja 1800 eurot.

Mul poleks selle vastu midagi, kui me ei peaks raha lugema ja meil oleks seda laialt jagada, sest tublid inimesed on kindlasti suurt palka väärt. Samas kui räägime kokkuhoiust ja efektiivsusest, siis hetkel seda kuskilt ei paista.

Me oleks säästnud ainuüksi meie ettepanekuga aastas ligi 40 000 eurot, mida pole sugugi vähe. Juhtide kõrged palgad veavad üles ka kõikide teiste ametnike palgad ning suur palgaralli lähebki lahti.

See võib tunduda virisemisena, aga hea võrdluse ja näite tõi volikogu liige Mati Seire. Ehk kui me oleks teinud konkursi vallavanema koha peale ja palgaks oleks määratud 2200 eurot, siis oleksime võinud kindlad olla, et konkurss läheb korda ja kandidaate oleks tulnud küll, kaasa arvatud juba kandideerinud mehed.

Siinkohal võib veel ühe kivi visata haldusreformi meeskonna kapsaaeda, kuid ega nemadki seda ette näinud. Nimelt tekkis ju olukord, kus omavalitsuses tööd jätkavatele endistele vallavanematele määrati koondamishüvitis, kuigi abivallavanemana hakkavad nad saama tunduvalt suuremat palka.

Tegin blogis ettepaneku, et sellises olukorras võiks vähemalt mõne kena žesti teha ja annetuse või mõne toreda teoga riigi möödalaskmisi siluda ning näidata ennast riigimehelikust küljest. Eks näis, kas ettepanekuseeme leiab mulla.

Loodan, et need kolm mitte nii meeldivat näidet on lihtsalt esimesed vasikad, mis on aia taha läinud, ning edaspidi näeme tõelist soovi koostööd teha ja avatult valda juhtida.

Et mitte jääda ainult virisema, siis positiivne on see, et volikogu esimees Jüri Ellram on juba teinud ettepaneku kohtumiseks, et koostöövõimalusi arutada.

Positiivne on see, et koalitsioonis minnakse edasi ühinemislepingupõhiselt.

Positiivne on see, et mehed, kes enne valimisi lubasid Järva valda poolitama hakata, on ümber mõelnud ja on uue valla arhitektid.

Positiivne on see, et koalitsioon teeb tugevat tööd Järva valla juhtimisstruktuuriga, et 1. jaanuarist hakkaks uus asutus toimima.

Positiivne on ka see, et koalitsiooni partneriks on tugev ja kokkuhoidev opositsioon, kes ei lase rihma lõdvaks ja osaleb aktiivselt vallajuhtimises.

Loodan siiralt, et need mured jäävad viimasteks, mis ma Järva valla kohta välja toon, ja edaspidi saab ainult rõõmudest rääkida.