/nginx/o/2013/09/28/2412286t1hb7c7.jpg)
Pikaajalise hoolduse korraldus vajab senisest suuremat tähelepanu, et tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga abi, leidis riigikantselei juures tegutsenud hoolduskoormuse rakkerühm. Juba tulevast aastast rahastab riik uusi teenuseid ja alustab hoolduse koordinatsiooni katseprojektiga, samuti koondatakse pikaajalise hoolduse süsteemi investeeringute ettepanekud 2019. aastal riigi eelarvesse.
Valitsus sai täna ülevaate riigikantselei juures 2015. aasta detsembrist tegutsenud hoolduskoormuse rakkerühma tööst, mille ülesanne oli kaardistada lähedaste hooldamisega seotud probleemid ning pakkuda välja inimeste vajadustest lähtuvad lahendused.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul on juba tänavu astutud suur samm edasi, kui valitsus kiitis heaks hoolduskoormuse vähendamise esmased abinõud. „Pikaajalise hoolduse süsteem peab toetama hooldusvajadusega inimeste iseseisvat toimetulekut, eelistatult kodus ja kogukonnas ning vaid äärmisel vajadusel asutusepõhiselt. Pereliikmete suur roll oma lähedaste eest hoolitsemisel väärib tunnustust, kuid nende hoolduskoormuse leevendamine on prioriteet. Siinkohal on eriti oluline, et hiljuti ühinenud kohalikud omavalitsused pööraksid erilist tähelepanu oma piirkonna inimeste vajadustele ning toetaksid suureneva tulubaasi ja võimekuse toel neid, kelle hool lähedaste eest ei võimalda olla aktiivne tööturul või ühiskonnas laiemalt,“ ütles minister Iva. „Rakkerühma töö tulemus annab kinnituse, et juba alustatud abinõudega tuleb edasi liikuda, tugevdades inimesekeskset lähenemist, tervise- ja sotsiaalsektori koostööd ning suurendades teenuste mahtusid. Olen kindel, et esimesi tulemusi näeme juba 2018. aastal, kui riik hakkab rahastama näiteks päeva- ja nädalahoiu teenust raske- ja sügava intellektihäirega täiskasvanutele.“
Rakkerühma juhi Anniki Lai sõnul on pereliikmete koormus praegu suur nii lähedaste hooldamisel kui ka hooldusteenuste eest tasumisel, mis toob kaasa perekondade vaesusriski ja eemale jäämise aktiivsest eneseteostusest. „Praegune pikaajalise hoolduse korraldamise ning teenuste osutamise ja rahastamise mudel ei arvesta eakate ning keeruka hooldusvajadusega inimeste arvu suurenemisega. Eriti suurt tähelepanu vajab omavalitsuste võimekuse tõstmine, sest hooldusteenuste kättesaadavus ja hooldajatoetuse määr omavalitsuste lõikes väga erinevad, mis toob kaasa samasuguse abivajadusega inimeste ebavõrdse kohtlemise,“ ütles Anniki Lai.
Valitsus otsustas tänasel arutelul, et sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium võtavad edaspidi eraldi tähelepanu alla kohaliku omavalitsuse üksuste finantskoormuse eripärad, mis tulenevad elanikkonna vananemisest ja erivajadustega inimeste vajadustest. Rahandusministeerium arvestab analüüsi tulemusi kohaliku omavalitsuse üksustele vahendite jaotamisel ning sotsiaalministeeriumil tuleb esitada 2019. aastal valitsusele eelarvetaotlus pikaajalise hoolduse reformi elluviimiseks.
Juba uue aasta algusest on raske või sügava intellektihäirega täiskasvanutel võimalus saada päeva- ja nädalahoiu teenust ning alguse saavad ka dementsuse kompetentsikeskuse ja hoolduse koordineerimise projektid. Valitsus otsustas tänavu septembris toetada sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ettepanekuid hoolduskoormuse vähendamise toetamiseks aastatel 2018–2021: päeva- ja nädalahoiu loomist, dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist, esmatasandi hoolduse koordinatsioonisüsteemi piloteerimist ning sügava puudega inimese töötavale pereliikmele täiendava puhkuse võimaldamist.
Hoolduskoormuse rakkerühma veebileht: https://riigikantselei.ee/et/hoolduskoormus
/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)