Siis, kui kaks jooksuvõistlust satuvad ühele ajale

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Alati oktoobri esimesel pühapäeval olnud Paide-Türi rahvajooks on saanud enda kõrvale kuu esimesel laupäeval tehtava Tartu linnamaratoni. Kuidas see võiks mõjutada ettevõtmiste osalejate hulki?

Kui eelmisel aastal jäi jooksude vahele nädal, siis tänavu on need samal nädalavahetusel. Paide-Türi rahvajooksu üks korraldajaid, Urmas Jõgi, kui palju mõjutab konkureeriv jooks rahvajooksu korraldust?

Tartu linnamaraton tekkis paar aastat tagasi ja pandi meie jooksuga samale nädalavahetusele. Korraldajad küll helistasid ja andsid oma plaanidest teada, kuid ühe või teise jooksu sobivas ajas me kokkuleppele ei saanud.

Minu arvamus on, et kui oleme korraldanud rahvajooksu üle 30 aasta ühel kindlal ajal, siis ega me seda muutma hakka. Samas ega me saa kellelgi keelata korraldada oma jooksuvõistlust samal ajal.

On põhimõte, et linnajooksude sarjas kaks jooksu ühel nädalavahetusel olla ei tohiks. Eelmisel aastal nii ei olnud, kuid tänavu oleme linnajooksudega samal nädalavahetusel. Nemad teevad oma jooksu oktoobri esimesel laupäeval, meie esimesel pühapäeval.

Rahvajooks on ju üle-eestilise haardega. Kas teised samal ajal tehtavad jooksud võiksid teilt osalejaid ära võtta?

Teoreetiliselt võib see nii olla, kuid praktika on näidanud midagi muud.

Oleme Tartu jooksuga samal nädalavahetusel korraldanud rahvajooksu mõnegi korra. Mõlemad jooksud on kenasti kasvanud. Tartu taga on kogu Lõuna-Eesti ja lisaks on see uus jooks. Eks uus jooks peagi kasvama.

Eelmisel aastal olime eri nädalavahetustel. Eelneva loogika järgi oleks meil pidanud olema osalejate arvus hiigelhüpe inimestega, kes muidu oleksid läinud Tartusse.

Tegelikult see meid oluliselt ei mõjutanud, me küll kasvasime, kuid see kasv ei tulnud sellest, et Tartu inimesed tulid Järvamaale jooksma. Teisisõnu, meie võidud eri nädalavahetustel olemisest polnud suured ja koos olles me ka väga palju ei kaota.

Kindlasti mõjutab jooksude samaaegsus teatud hulka inimesi, kuid rahvajooksu mõistes räägime mõnekümnest huvilisest. Võistluspäeva ilm mõjutab ka rohkemate inimeste osalusotsust.

Rahvajooks on siis ikkagi igati elujõuline?

Siiamaani oleme suutnud kasvada. Viimase kümne aastaga neli korda (1000 jooksjalt 4000 ja üle – toim) tingimustes, et maakonna elanike arv on kogu aeg vähenenud.

Ega asjaolu, et inimesed Järvamaalt ära lähevad, jooksukorraldajate elu lihtsamaks tee. Teisalt, pisaraid me ka ei vala.

Elanike ja jooksjate suhtarvult on rahvajooks linnajooksude sarjas kindlasti tipus. Sellest, kuidas kaasata kohalikke inimesi, on teistel meilt väga palju õppida.

Eelkõige on Paide-Türi rahvajooks Järvamaa jooks ja mõeldud siinsetele inimestele, kuid muidugi oleme ka üle-eestiline jooks. Siia tulevad paljud Eesti tipud, ja on tulnud kogu aeg, isegi neil nädalavahetustel, mil meie jooks on olnud Tartuga samal ajal.

Linnajooksude sarja pürgib igal aastal palju uusi jookse. Enamik maakondi tahaks, et neil oleks rahvajooksusugune tugev jooksuüritus.

Teised spordialad-võistlused, näiteks rattasport oktoobri alguses, jooksu korraldust ei mõjuta?

Kui jalgrattaid poleks leiutatud, siis eks inimesed jookseksid rohkem.

Neid analüüse on tehtud. Ratturite puhul on nii, et kattuvus on päris väike, nii 10 protsenti ratturitest on sellised, kes osalevad ka ajavõtuga jooksuvõistlustel.

Sihtrühmad on erinevad ning inimesed ja nende huvid suuresti ei kattu. Kui samale nädalavahetusele, rääkimata samast päevast, satuksid nii jooksu- kui ka rattavõistlus, siis üksteiselt need osalejaid ära ei võtaks.

Iseenesest oleks küll inimestele sportliku harrastuse mitmekesisuse huvides parem, et ratturid rohkem jookseksid ja jooksjad rohkem rattaga sõidaksid.

Harrastusspordialasid on Eestis palju ja neid tuleb üha juurde.

Palju võiks olla Eestis inimesi, kes aasta vältel käivad ajavõtuga jooksudel?

Neid võib olla paarikümne tuhande kanti. Juba SEB Tallinna maratoni nädalavahetusel on osalejaid üle 20 000, vähemalt teist sama palju tuleb teistelt jooksudelt juurde.

Tuleval aastal olete jälle linnajooksude sarja viimane etapp. Mida see ühele jooksule tähendab?

Viimane etapp on isegi parem maiuspala kui see, et oleksime Tartu jooksuga eri nädalavahetustel.

Oleme sel aastal küll samal nädalavahetusel, kuid et rahvajooksuga saab linnajooksude sari läbi, on meie jooksul siis ka sarja üldvõitjate väljakuulutamine.

Kindlasti oleksime ka ilma ühissarjata ellu jäänud, kuid sellisesse sarja kuuluda on oluline. Annab juurde suuremat vaadet, võimaldab vahetada teiste jooksukorraldajatega kogemusi ja teha koostööd.

Näiteks Pärnu jooksuga teeme väga tihedat koostööd, vahetame reklaame, teeme vastastikku soodushindu ja kampaaniaid.

Iga korraldaja käest on midagi õppida. Tegelikult peaks maailmas veelgi rohkem ringi liikuma, käima suurtel ja rahvusvahelisematel võistlustel.

Kommentaar

Mati Lilliallik

Selver Eesti linnajooksude peakorraldaja

Kui kaks jooksu satuvad samale ajale, siis kindlasti üks teist mingil määral segab. Samas harrastajatele pakub see valikuvõimalust.

Kui vaadata Paide-Türi rahvajooksu programmi, kus distantsid on vastavalt 13,6 ja 6,5 km, ning linnamaratoni, kus osaleja saab valida 10 km, poolmaratoni (21,1 km) ja maratoni (42,2 km) vahel, siis ega osalejad suuresti kattu.

Inimene, kes läheb Tartusse maratoni jooksma, niikuinii ei tuleks Paidest Türile jooksma, isegi kui rahvajooks oleks nädal aega hiljem.

Oleme mõlema jooksu korraldajad kutsunud ühe laua taha ning pakkunud välja, et nad võiksid kokku leppida, kuid kumbki pool ei taha oma nädalavahetusest loobuda. Soovitaksin korraldajatel suuremat pilti näha, mõelda, mis samm oleks neile kõige kasulikum, ja vajadusel ka sammu tagasi astuma.

Jooksja seisukohast oleks parim variant, kui võistlused oleksid eri nädalavahetustel, kuid ega me seetõttu, et ühel nädalavahetusel on tuleval aastal kaks linnajooksude etappi, kedagi sarjast välja ka jätnud. Eks aasta näita, kuidas neil läheb.

Tartu linnamaraton on sarjas seetõttu, et Eesti suuruselt teine linn oleks esindatud. Vabariigi juubeliaastal tahtsime kaasata võimalikult palju maakondi, nii saimegi juurde Viljandi ja Kuressaare jooksu.  

Paide-Türi kasuks räägib 2018. aastal finaaletapp. See on ka omamoodi sümboolne teha Eesti Vabariigi juubeliaastal Eestimaa südames sarja finaal.

Indrek Kelk

Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees, Tartu linnamaratoni korraldaja

Kahjuks on järgmine aasta jälle selline, kus Paide-Türi rahvajooks ja Tartu linnamaraton on samal nädalavahetusel. Kindlasti oleks kliendisõbralikum sellist olukorda vältida, aga paraku ei ole me seda suutnud ja peame siis sõbralikult hakkama saama ka omavahel konkureerides.

Valdavalt olen Urmasega (Urmas Jõgi – toim) nõus, et suur tragöödia kummalegi jooksule see just ei ole, aga mingit osa jooksuseltskonnast, kes mõlemal tahaks osaleda, kindlasti puudutab.

Jooksuharrastus on Eestis veel vaikselt kasvava trendiga, sellepärast pole muutused olulisemate jooksude osalejaskonnas väga suured. Küll on üleilma trend, et klassikaliste põhidistantside osalejaskonnad vähenevad ja kasv või stabiilsus saavutatakse peamiselt programmis olevate meelelahutuslike lühikeste distantsidega, show- ja heategevusüritustega.

Tartu linnamaraton oli eelmisel aastal küll selles vallas erand (mis ehk kinnitab reeglit), sest meil kasvasid just maratoni ja poolmaratoni distantsid umbes 30 protsenti, aga Tartu jooks on uuel kujul ka üsna noor veel.

On paratamatu, et me teineteiselt mingil määral jooksjaid üle meelitame, aga see konkurents pole tegelikult mitte ainult jooksude, vaid kõikide nende tegevuste vahel, kes püüavad inimeste vaba aega sisustada.

Üks on kindel: Eesti on riik, kus toimub maailmas kõige rohkem meelelahutusüritusi ühe elaniku kohta, seega konkurents on tihe ja mitte ainult jooksude vahel.

Jekaterina Patjuk

rahvajooksu mitmekordne võitja

Raske on midagi ennustada, kuid teatud mõju peaks kahe jooksu nii lähestikku sattumine ikkagi avaldama. Võib juhtuda, et nii mõnigi osaleja peab oma valiku tegema. Eriti tähtsaks võib see osutada just maratoonaritele.

Valiku tegemisel lähtun mina suures osas üldisest treeningukavast ja teistel võistlustel käimise plaanist. Kuna Tartu linnamaratonist pole ma veel osa võtnud, siis on eelistan just Paide-Türi rahvajooksu, kuid kõik võib kiiresti muutuda.

Paide-Türi rahvajooks on juba staažikas jooksusarja etapp, millest olen korduvalt osa võtnud. Siiamaani on korraldus olnud hea, midagi halba öelda polegi.

Linnajooksude sarjad on eestkätt mõeldud harrastajatele ning tippsportlaste osavõtt on ainult üks osavõtu ja meedia laiema kajastuse faktoreid. Eks see kõik või mõjutada esikohtade tulemusi.

Tiidrek Nurme

rahvajooksu mitmekordne võitja

Mulle on alati meeldinud võistelda Paide-Türi rahvajooksul. Võistlus on hästi korraldatud, võistlejate eest hästi hoolitsetud. Auhinnalaud võrreldes Tartu linnamaratoniga on oluliselt parem. Korraldajad on oma põhitöö kõrvalt ennastohverdavalt andnud parima, et rahvajooksu traditsioon jätkuks.

Lisaks on jooksuüritus suutnud säilitada omanäolisuse. See, mida nimetakse meie oma asjaks, on seal mitmel kujul esile toodud: olgu see siis käsitöömüük, medalitel ilutsev Eestimaa süda, kohaliku raadio ülekanne võistlustelt, sponsorite kohalolu ja muidugi ka Kumake. Kui on valida ühel nädalavahetusel kahe jooksuürituse vahel, siis valiksin Paide-Türi rahvajooksu.

26 153 jooksjat vanuses 15 ja üle oli 2016. aastal, kes osales aastas vähemalt ühel võistlusel. Kui lisada juurde lapsed, on number u 30 000. Et paljud lastejooksud on ajavõtuta, on see number tinglik.

Allikas: Janek Oblikas/Marathon100

Jooksusari tuleb muudatustega

Avatud on kirjapanek Eesti suurimale harrastusspordisarjale Selver Eesti linnajooksud. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva märkival 2018. aastal on kavas uuendusi, mis teevad sarja mitmekesisemaks ja osalejate arvesse mineku hõlpsamaks ka neile, kellel näiteks maraton üle jõu käiks.

Korraldajate eesmärk on panna Eesti juubeliaastal liikuma üle 50 000 harrastaja. Tänavu kuulub Selver Eesti linnajooksude sarja senise seitsme asemel üheksa jooksu. Liituvad suurjooks ümber Viljandi järve ja Kuressaare linnajooks. Selveri linnajooksude sarja ühtne kirjapanek on avatud 31. märtsini internetilehel www.linnajooksud.ee. (JT)

LINNAJOOKSUD 2018

Suurjooks ümber Viljandi järve – 1. mai

Kuressaare linnajooks – 5. mai

Rapla Selveri suurjooks – 27. mai

Narva energiajooks – 9. juuni

Viking Line`i Eesti ööjooks – 18. august

Jüri Jaansoni kahe silla jooks – 2. september

Tallinna maraton –  8.-9. september

Tartu linnamaraton – 6. oktoober

Viking Window Paide-Türi rahvajooks – 7. oktoober

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles