Kuidas hakkama saada täiskasvanu hooldamisega kodus?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Ratastool.

FOTO: Mailiis Ollino/

Inimese elukorraldus võib võtta ootamatu pöörde, kui näiteks kõrgemast east tulenevalt lakkab keha funktsioneerimast nii nagu varem või kui haiguse või õnnetuse tagajärjel pöördub kogu senine elukorraldus pea peale. Kuidas hakkama saada ja kust otsida abi?

 

Liikumisvõime langus või kaotus on alati traagiline sündmus nii inimesele endale kui ka tema lähedastele, tõdes abivahendikeskuse Invaru klienditeeninduse valdkonna juht Kadri Tiido. “Uus olukord tekitab tavaliselt väga palju küsimusi ja sageli ei osata neile vastuseid leida. Oluline on julgeda küsida abi, mitte püüda üksi kõigi keeruliste toimingute ja valikutega hakkama saada. Tänapäeval on olemas palju erinevaid abivahendeid, mis igapäevaelu toetavad ja tänu riiklikele toetustele ei tähenda abivahend tingimata ka suurt väljaminekut,” julgustas Tiido.

Kuidas tulla toime suure elumuutusega?

“Hooldatava jaoks võib tekkida täiesti uus ja võõras olukord, kus ta igapäevaste tavaliste toimingutega enam ise hakkama ei saa - sh näiteks söömine, riietumine, WC kasutamine või enda pesemine. Inimeses võib tekitada masendust nii mõte sellest kui ka teadmine, et keegi teine peab edaspidi kogu aeg abiks olema,” kirjeldas Tiido abivajajate reaktsioone.

Tegemist on uue olukorraga ka abivajaja lähedastele. “Täiskasvanu hooldamine on hoopis midagi muud kui beebi eest hoolitsemine. Tekivad küsimused: kas ma olen selleks valmis, kas ma saan hakkama, kes ütleb, kuidas ma peaksin toimima nii, et ma abivajajale haiget ei teeks? Samuti kerkib esile küsimus, kas tuleks leida hoolekandeasutus või saab lähedane või hooldaja kõigega ise hakkama,” tõi Tiido välja.

Mida tähendab “valmistage kodu ette”?

Igapäevaselt abivajajatega individuaalselt tegelevate Invaru terapeutide sõnul  tuleks esmalt läbi mõelda, milline on abivajaja igapäevane keskkond. Kas see on maja või kõrgemal korrusel asuv korter? Kas toas on piisavalt ruumi, et näiteks hooldusvoodile mõlemalt poolt ligi pääseda või ratastooliga liikuda? Kuidas pääseda WC-sse ja vannituppa? Kas hooldatavat on võimalik soovi korral õue viia?

Ühest lahendust siin Tiido sõnul ei ole, sest inimesed ja võimalused on erinevad. Sobiv abivahend leidub sellegi poolest igale abivajajale. Abivahendi vajadusele soovitab Tiido mõelda aga juba siis, kui abivajaja ise veel näiteks haiglas viibib. “Koos arstiga tuleks mõelda läbi ja teha nimekiri vajaminevast ning lasta arstil ka vastav tõend kirjutada, et edasine asjaajamine oleks lihtsam. Sobiva abivahendi aitavad seejärel välja valida ja  nõustada selle kasutamist abivahendikeskuste spetsialistid, kes selgitavad ka, kuidas riik läbi Sotsiaalkindlustusameti vahendite soetamist toetab.”

Soodustingimustel abivahendite üürimiseks või ostmiseks tuleb esmalt pöörduda koos arstitõendiga Sotsiaalkindlustusametisse, kes väljastab isikliku abivahendikaardi. Abivahendeid saavad üürida-osta soodustingimustel lapsed, puudega lapsed, täiskasvanud, kel on töövõime vähenemine või töövõime kaotus, samuti vanaduspensionärid. “Invarusse pöörduvad sageli just abivajaja lähedased, kellel on oluline võtta kaasa enda isikut tõendav dokument ning abivajaja isiklik abivahendikaart, arstitõend ja puuet või töövõime vähenemist tõendav dokument selle olemasolul,” rõhutas Tiido.

Mida peaks abivahendit valides teadma?

Keerukama tehnoloogiaga abivahendite puhul ei ole Tiido sõnul olemas universaalseid lahendusi ja igale abivajajale tuleb leida just talle sobilik. Näiteks liiga laia ratastooli kasutamine võib kaasa tuua skolioosi või tekitada pingeid õlaliigestele. Liiga suurt ratastooli on kasutajal endal raske edasi lükata, liiga kitsas ratastool hõõrub puusade ja reite väliskülgi ning selles n-ö viltu istumine võib samuti kaasa tuua skolioosi. 

Sobilik ratastool võimaldab lisaks ühest kohast teise liikumisele teha ka igapäevaseid tegevusi ja toetab istumise asendit, seda korrigeerides ja suunates. Ratastooli üürima tulles soovitab Tiido eelnevalt mõõta abivajaja puusade laius kõige laiemast kohast – seda saab teha istudes, asetades näiteks raamatud puusade kõrvale ja mõõtes ära raamatute vahe.

Kui abivajaja veedab enamuse päevast voodis, aitab igapäevatoiminguid sooritada funktsionaalvoodi, kus on mugav muuta asendit. “Voodihaige puhul on väga oluline roll ka madratsil ja mõistlik oleks mõelda  lamatisi vältiva madratsi peale. Kuid ainult madrats üksi lamatisi ära ei hoia, kindlasti tuleb ka abivajaja asendit pidevalt muuta,” märkis Tiido.

Lisaks abivahenditele on oluline roll ka igapäevastel hooldustoodetel, mis abivajaja ja ka hooldaja elu mugavamaks ning lihtsamaks teevad. “Näiteks kui abivajajat on vee ja seebiga keeruline pesta, siis alternatiiviks on spetsiaalne pesuvaht, kindad ja peapesumüts, kirjeldas Kadri Tiido. Samuti tuleks mähkmete valikul lähtuda abivajaja seisundist ja leida õige lahendus näiteks erinevaid tooteid kombineerides. 

Tiido sõnul on tänapäeval saadaval väga palju erinevaid abivahendeid, mis aitavad igapäevaseid tegevusi lihtsamalt teostada. “Paraku on teadlikkus erinevatest abivahenditest ja nende võimalustest endiselt vähene, seetõttu on oluline, et inimesed küsiksid abi.  Sageli näeme, et inimesed tunnevad piinlikkust nõu küsimise ees näiteks mähkmete teemal. Aga abivahendikeskus just selliste asjadega tegelebki ning siin pole midagi häbeneda. See on meie igapäevatöö.”

Tagasi üles