Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt kümme protsenti kuvariga töötamise ajast. See tähendab, kui töötaja töötab üks tund kuvariga, siis ta peab saama kümme protsenti ehk kuus minutit puhkeaega, mis arvestatakse tööaja sisse. Kui töötaja järgmises tunnis töötab pool tundi kuvariga ning ülejäänud aja täidab muid tööülesandeid, siis ei pruugi selles tunnis puhkepausi kuvariga töötamisest vaja olla.