Orelipoiss tegi Phuketi vabadusvõitlejast Eesti jumala

Pöörane Eesti Vabariik sada: Jaan Pehk alias Orelipoiss astub täna Genialistide klubi publiku ette oma uute muusikaliste riugastega, mis endiselt kuulajates eufooriat tekitavad. Lisaks iseenda intervjueerimisele laulab ta näiteks Eesti hümni, selleks vaid täishäälikuid kasutades. Foto: Dmitri Kotjuh

​Vabariigi sajandal aastapäeval ilmunud Orelipoisi uus plaat «Sünnipäev» pole sugugi vähem pöörane kui tema varasemad helikandjad. Ma ei tea vist ühtegi teist Eesti artisti, kes nii paljudel ja erinevatel teemadel laule luua suudaks. Vastsel šedöövril kõlavad lood jõgedesse kargamisest, laulud, mis on inspireeritud Phuketi vabadusvõitlejatest, seal on muusiku enda fabritseeritud raadiointervjuu stiilis helilõik, kus ta analüüsib kokkupuudet konnadega, absurdini küündivaid isamaalaule, rahvusmüüdiloomet parodeerivaid hõllandusi, mis kisuvad suu muigele, ja isegi lugu lapse laibast, pedofiilist ning tema õnnetust saatusest.

Taban Jaan Pehki ehk Orelipoisi teel Tallinnast Türile. Lisaks sellele, et ta korraldab ise esimest korda tänast Genklubi plaadiesitluskontserti, kimab Jaan Türilt edasi Rakverre. «Lähen isaga paati tooma,» ütleb ta ja seab end taas minekule. Südatalvel ja krõbeda külmaga! Orelipoisi rajad on ettearvamatud ning sama ennustamatu on ka tema looming. Kunagi ei tea, milliste teemade, sõnade ja arranžeeringutega mees järgmiseks üllatab. Üks irooniline, groteskne, lõbus, aga ka Orelipoisi moel teravalt ühiskonnas toimuvale reageeriv plaat on taas end Eesti muusikaajalukku kirjutanud. Proovisime koos Jaani endaga nii tema uue kui ka pisut vanema loomingu lahti muukida.

Vahe eelmise plaadiga on kaheksa aastat. Miks nii pikk?