/nginx/o/2017/11/13/7308079t1hf673.jpg)
/nginx/o/2018/03/12/7681055t1hcd32.jpg)
Enim eksporditakse elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid ning riikidest on suuremateks ekspordipartneriteks Soome, Rootsi ja Läti.
Aasta algas ekspordi kasvuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaupade eksport suurenes jaanuaris võrreldes 2017. aasta jaanuariga üheksa protsenti ja import vähenes kaheksa protsenti, teatas Statistikaamet. Ekspordi kasv oli laiaulatuslik, suurenemine toimus enamikus kaubagruppides.
2018. aasta jaanuaris eksporditi Eestist kaupu ühe miljardi euro väärtuses. Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid jaanuaris Soome (17 protsenti Eesti koguekspordist), Rootsi (12 protsenti) ja Läti (10 protsenti).
Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ja mitmesuguseid tööstustooteid (puitmajad, padjad, tekid), Lätti mineraalseid tooteid (elektrienergia, kütuselisandid), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (piim, õlu) ning transpordivahendeid (sõiduautod).
Eksport suurenes enim Soome (27 miljonit eurot), Kanadasse (15 miljonit eurot) ja Lätti (14 miljonit eurot). Suurenes elektriseadmete ja metalltoodete väljavedu Soome, samuti suurenes mineraalsete toodete väljavedu Kanadasse ning transpordivahendite väljavedu Lätti. Eksport vähenes enim Rootsi (17 miljonit eurot), kuhu veeti vähem elektriseadmeid.
Kaupadest eksporditi jaanuaris enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid. Enim suurenes transpordivahendite (20 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (17 miljonit eurot) ning mineraalsete toodete (16 miljonit eurot) väljavedu. Samal ajal vähenes keemiatööstuse tooraine ja toodete (6 miljonit eurot) eksport.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 2018. aasta jaanuaris 74 protsenti koguekspordist. Enim suurenes Eesti päritolu mineraalsete toodete (kütuselisandid, põlevkivikütteõli), mehaaniliste masinate (masinate osad) ning mitmesuguste tööstustoodete (puitmajad, mööbel) eksport. Peamiste sihtriikide seas oli Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus suurim (üle 90 protsendi) ekspordis Hollandisse, Rootsi ja Taani.
Jaanuaris imporditi kõige enam kaupu Soomest (13 protsenti Eesti koguimpordist), Saksamaalt (10 protsenti), Rootsist (üheksa protsenti) ja Lätist (üheksa protsenti). Soomest imporditi kõige rohkem elektriseadmeid ning mineraalseid tooteid (mootorikütus, elektrienergia), Saksamaalt ja Rootsist transpordivahendeid ja elektriseadmeid, Lätist põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning mineraalseid tooteid (mootorikütust, maagaasi). Kõige rohkem vähenes import Soomest (203 miljonit eurot), Leedust (37 miljonit eurot) ja Poolast (23 miljonit eurot). Soomest ja Poolast imporditi vähem transpordivahendeid ning Leedust mineraalseid tooteid. Enim suurenes import Valgevenest (38 miljonit eurot ehk ligi viis korda), Lätist (26 miljonit eurot) ja Rootsist (24 miljonit eurot). Valgevenest ja Lätist toodi rohkem mineraalseid tooteid ja Rootsist transpordivahendeid.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning transpordivahendeid. Enim vähenes transpordivahendite sissevedu. Suurenes mehaaniliste masinate (28 miljonit eurot), metalli ja metalltoodete (24 miljonit eurot) ning elektriseadmete (18 miljonit eurot) import.
2018. aasta jaanuaris vähenes võrreldes 2017. aasta sama kuuga väliskaubanduse ekspordi mahuindeks kolm protsenti ja impordi mahuindeks üks protsent.