Hedi Aimsalu
Koeru Keskkooli 9. klassi õpilane
Hedi Aimsalu
Koeru Keskkooli 9. klassi õpilane
„Kuhu lähed, emakeel?“ – nõnda küsiti korduvalt 1990. aastatel ja küsimus pole kuhugi kadunud ka täna. Keele muutumine ja segunemine teiste keeltega on loomulikult möödapääsmatu, kuid see, mis suunas see areneb, on meie endi teha. Paljude noorte moodne keelepruuk mõjub justkui sibul ja heeringas vahukoorega. Millise maitse annab see meie keelele?
Tallinna ülikooli keelekeskuse juhataja Tuuli Oder annab eesti ja inglise keele segunemisel tekkivale tuletisele nimetuse Estinglish (Estonian + English = Estinglish). Ingliskeelsed sõnad ja väljendid segunevad meie emakeelde märkamatult. Kuigi oleme inglise keelega harjunud, on ju meie emakeel ikkagi eesti keel. Eestlasi on niigi vähe ja kui meie oma emakeelt ei hoia, ei hoia seda keegi teinegi. Leian, et meil, noortel, lasub oma emakeele kujundamisel eriliselt suur vastutus. Me ei pööra oma keelele tihti tähelepanu, kuid peaksime.
Paljud uue põlvkonna keelekandjad on üha populaarsust koguvad juutuuberid või vlogijad, nagu end tihti nimetatakse. Kuigi enamik Eestis tegutsevaid YouTube’i postitajaid nimetab ennast just eesti juutuuberiteks, siis tekib minul küsimus – kui enamik sinu sõnu on videos ingliskeelsed, siis kas sa ikka oled eesti juutuuber?
Pole vahet, millise noore video avame, kuuleme sealt ikka väljendeid nagu „see oli entertainment“, „lambid ei work’ind välja“, „sa lihtsalt ei saa handle’ida seda“, „ma olen nii triggered“ või “nii cringe lihtsalt”. Seda loetelu võibki jätkata. Kusjuures mõni noor on sõna cringe eestipärasemaks muutnud ja asendanud sõnaga „kringel“. Minu vanemad näiteks teavad, et tegu on pagaritootega, kuid slängis kasutatakse seda tähendusega ’imelik’.
Kas siis tõesti on raske võõrkeelsed sõnad emakeelsetega asendada? Mitte võtta ingliskeelne sõna ja panna sellele eestipärane käände- või pöördelõpp, vaid leida sõnale eestikeelne vaste. Mõelda vaid, kui kasutaksime vene keelt samamoodi nagu inglise keelt – „oli alles razvlecheniya“ (vene keeles ’meelelahutus’). Kõlab ju harjumatult?
Inglise keelt kõneleb ligikaudu kaks miljardit inimest. Eesti keelt mõistab vaid miljon. Seda enam peaksime enda keelest sama kõvasti kinni hoidma, nagu kipume hoidma oma nutitelefonist. Me ei tohiks lasta inglise keelel oma keelt nahka pista. Nii pisike riik, kuid saame ju rääkida oma enda emakeelt.
Tuuli Oder püstitas küsimuse: „Kas meil on ikka seda Estinglish’it vaja?” Mina arvan, et ei ole. Eesti keeles on enamikule ingliskeelsetele sõnadele emakeelne vaste olemas. Hoiame eesti keelt ja see hoiab meid.
Head emakeelepäeva meile kõigile!