Väätsa prügila partneri valimisest otse ja avatult

Aivar Lõhmus. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Viimastel nädalatel on meedias avaldatud Väätsa prügila tehinguga seoses turuosaliste poolt palju kallutatud informatsiooni ja valeväiteid. Selgitan, mis tingis vajaduse otsida Väätsa prügilale tugevat partnerit.

Kolmele Järvamaa omavalitsusele kuuluv Väätsa prügila tegutseb alates 2000. aastast. Prügila kasumlikuks opereerimiseks on vaja minimaalselt 40 000 tonni jäätmeid aastas, kuid Väätsa prügila ei tegutse aktiivselt jäätmete kogumisturul. Järvamaa jäätmeturu maht ei ole aga suurem kui 10 000 tonni. Seega oleme olukorras, kus jätkusuutlikkuse tagamiseks ja elus püsimiseks vajame enda kõrvale partnerit, kes tagab suure osa vajaminevast jäätmevoost, kellel on investeerimisvõimekus ning kes on valmis säilitama töökohad ja võtma üle kõik tuleviku kohustused, mis puudutavad prügila keskkonnahoidlikku opereerimist ja sulgemist.

Väätsa prügila koos omavalitsuste esindajatega otsustas minna eelläbirääkimiste teed. Põhjus oli lihtne. Nagu eespool mainitud, oli ettevõttele oluline, et säilivad töökohad, jätkuvad investeeringud ja mis kõige olulisem – uus omanik on valmis võtma üle kõik prügila sulgemisega seotud kohustused. See tähendab, et valitav partner pidi olema õigete väärtustega ja senine tegevus pidi kinnitama tema usaldusväärsust. Senine meedias toimuv emotsionaalne arvamuste väljaütlemine teiste turuosaliste poolt stiilis: «Küll me oleksime avaliku pakkumise korral oluliselt rohkem pakkunud!», ei päde. Rõhutan veel kord – selle tehingu puhul ei ole oluline ainuüksi tehingu maksumus, vaid prügila keskkonnasõbralik haldamine, investeeringute jätkumine, töökohtade säilitamine, kokkulepetest kinnipidamine, prügila eeskujulik sulgemine ja kindlustunne, et ettevõte on valmis ka aastakümnete möödudes pärast ladestusalade sulgemist, ikkagi jätkama panustamist selle järelhooldusesse.