Veterinaar- ja toiduamet palub teavitada maakondade veterinaarkeskusi enam kui viie hukkunud veelinnu või kümne metsalinnu märkamisest. Amet korraldab sellistel puhkudel proovide võtmise ja nende saatmise laborisse.
Erinevalt eelmisest aastast ei ole praeguse ohuprognoosi järgi plaanis rakendada kodulindude väljaspidamisele piiranguid ent soovituslik on rändeperioodil linde pidada siseruumides. Kui linde peetakse väljas, peavad sööt ja jook olema katuse all, lindude pidamise ala katmine linnuvõrguga on soovituslik.
Tänavu on lähim linnugripi leid metslindudel Rootsis ning seal on linnugripp jõudnud juba ka ühte linnufarmi, kus kõik linnud tuli hukata. Lisaks on sel aastal linnugrippi kodulindudel diagnoositud Itaalias, Hollandis, Saksamaal ja Bulgaarias. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga leitakse surnud linde vähem ja seetõttu neid ka uuritakse vähem. Peamiselt leitakse lindude grippi rändpartidel, aga ka luikedel, kajakatel ja röövlindudel.
Eestis peetakse kodulinde ligikaudu 3000 majapidamises. Üle tuhande linnuga munakanafarme tegutseb praegu 33 ja üle tuhande linnuga broilerifarme 75. Hanesid peetakse vähem kui paarisajas ja ka parte vähem kui paarisajas farmis, kalkuneid 70, vutte 53 ja faasaneid 14 majapidamises.
Erinevates Euroopa Liidu riikides on linnugripi tõttu hukatud umbes 483 000 kodulindu, neist Itaalias 277 000, Saksamaal 73, Hollandis 67 000 ja Bulgaarias 139 000. (BNS)
Lindude gripp on väga nakkav ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus, mida ei ravita. Kui haigus jõuab farmi, siis kõik kodulinnud hukatakse veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all. Ka sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse või hävitatakse viisil, mis tagab viiruse hävimise. Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N6 teadaolevalt inimestele nakkav ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist.