Alanud on tolmutõrje tegemine kruusateedel

Võideldes linnades igakevadise nuhtluse ehk tolmuga, keerutavad koristusmasinad seda töö käigus ka ise üles.

FOTO: Arvo Meeks

Pärast talve möödumist ning lume- ja libedustõrje töödega ühele poole saamist seisab teehooldajatel kevadel ees ühe mahukama tööna kruusateede tolmutõrje tegemine.

 

„Tolmutõrjega parandatakse suurema liiklusega kruusateede ääres elavate inimeste elutingimusi, et möödasõitvate autode rataste alt ülespaiskuv tolm ei rikuks inimeste aiasaadusi, ei tungiks tuppa jne,“ lausus Maanteeameti hooldeosakonna juhtivinsener Rain Hallimäe. “Samas parandab tolmu vähenemine õhus ka nähtavust, seega liiklusohutus peaks paranema.“

Kui libedustõrjeks kasutatav kemikaal on naatriumkloriid, siis kruusateede tolmutõrjel kasutatakse peamiselt kaltsiumkloriidi. Tolmutõrje põhimõte seisneb kaltsiumkloriidi hügroskoopsusel ehk võimel imeda niiskust. Enne tolmutõrje tegemist täiendatakse kruusakihti vajadusel uue kruusmaterjaliga. Kaltsiumkloriid, kas granuleeritud kujul või vesilahusena, segatakse sisse pealmisse kruusakihti. Tolmutõrje tehakse tavaliselt aprillis, siis kui kruusatee pind on veel niiske.

Tehtavate tolmutõrje tööde mahud on aasta aastalt kasvanud, Sel aastal tehakse tolmutõrjet veidi üle tuhandel kilomeetril riigiteedel, mis on üle viiendiku kogu riigi kruusateede võrgust.

Tagasi üles