Esimene kevadsoe tõi kulupõlengulaine

Kulupõleng. Foto on illustratiivne. Foto: Kristjan Teedema

Ekslikult kiputakse arvama, et kõige rohkem toimub põlenguid külmal ajal. Kevadel tõstavad põlengute arvu hüppeliselt kulupõlengud.

 

Selle aasta hiline kevad on kulupõlengute algust edasi lükanud, kuid eelmine, mõnes koha lausa suvine nädalavahetus, andis kulupõlengutele tõelise hoo sisse – kulu põles 154 korda ja päästjatel olid käed jalad tööd täis kiirustamaks ühelt põlengult teisele. Nii põles Eestis kokku 137 hektaril kulupõlde, turbapinnast ning metsaalust, Türi vallas süttis kulupõlengust elumaja ning Setumaal sai 77-aastane mees kulupõlengul põletushaavu.

Saatuslikuks võib saada muutlik kevadilm – tuuleiilid, mis paisutavad lõkke suureks, sädemed, mis kuivas kulus võtavad kiirelt leegi üles ja inimene ei pruugigi märgata, et kulu põleb lõkkest hulga kaugemal. On olnud juhuseid, kus inimene on jäänud kulu põletamisel tulevangi ja hukkunud (2013 ja 2015 aastal). Tuli levib maastikul kiiresti ja väga raske on ise saada seda pidama, sellisel juhul tuleb kohe helistada 112, liikuda vastutuule suunas,  minna ohtlikust kohast eemale ja oodata abi, mitte üritada ise tulega võidelda. Kindlasti ei tohi visata lõkkesse kuuri alt leitud kraami, sest pole teada, mida see sisaldab ning põlemisel tekkivad mürgised aurud.

Eelnevatel aastatel on kulupõlengute raskus langenud enam märtsikuusse, kui vaadata numbreid, siis kokku on kulu põlenud tänavu vähem arv kordi, kui eelmisel kahel aastal. Kuid see ei tähenda, et see nii jääks – suurem kulupõlengute aeg on veel ees. Seega on meil kõigil võimalik anda oma panus, et kulupõlenguid ei toimuks, et säiliks meie mets ja elukeskkond ning inimeste elu ja vara. Vähetähtis pole ka see, et kustutustöödele kulub ka meie ühist raha.

Eelnevatel aastatel on kulupõlengute raskus langenud enam märtsikuusse, kui vaadata numbreid, siis kokku on kulu põlenud tänavu vähem arv kordi, kui eelmisel kahel aastal.

Päästeamet ohutuskultuuri edendajana tunneb suurt muret Eestimaa inimeste kevadise tuleohutust eirava käitumise pärast – lõket tehakse selleks mitte ettenähtud kohas või jäetakse lõke järelevalveta. Kahjuks sünnib suur kahju kuritahtlikust hooletusest lahtise tulega – auto aknast välja visatud suitsukoni või tikk, järelevalveta lapsed, kes mängivad tikkudega ja tahtlikult või siis tahmatult süütavad kulu või mereäärsetes piirkondades ka kõrkjad.

Päästeamet tuletab meelde, et kulu põletamine on keelatud, aga ka seda, et täiesti ohutut tule tegemist ei ole olemas ning seetõttu tuleb valvas olla ja hoida tulel silm peal. Kõige parem kui seda võetakse ette mitmekesi – nii saab tulel silma peal hoida ja õnnetuse korral on mitmekesi lihtsam ka tegutseda.

REEGLID

·       lõkkekoht peab olema hoonetest ohutus kauguses, sest sädemed võivad tuulega lennata hoone peale;

·       alla meetrise läbimõõduga lõke peab olema hoonest vähemalt 8 m kaugusel;

·       lõke läbimõõduga üle 1 m peab olema hoonest 15 m kaugusel;

·       lõket tuleb valvata ja hoia selle läheduses kustutusvahendid, näiteks ämber veega, 6 kg tulekustuti;

·       lõkkekoha ümbrus tuleb puhastada kuivanud taimedest, okstest ning muust põlevast materjalist; 

·       lõke tuleb piirata kivide või pinnasevalliga;

·       lõket tohib teha vaid siis, kui tuule kiirus on alla 5,4 m/s (nõrk tuul);

·       lõkkel tuleb inimese valvsa pilgu all lasta täielikult ära põleda või tuleb see kustuta veega.