Keskkonnaamet kutsub taastama ja hooldama kaitsealadel paiknevaid poollooduslikke kooslusi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Paljudele talgulistele oli vikatiga niitmine esmakordne kogemus. Senisest enam panustab ELF talguliste harimisele ja loodusväärtuste tundmaõppimisele.

FOTO: Ants Liigus

Haruldaste ja liigirikaste poollooduslike koosluste säilimisse saab anda oma panuse iga maaomanik, kelle kinnistul see asub. Riik toetab alade taastamis- ja hooldustöid.

 

Poollooduslikud ehk pärandkooslused on loodusliku elustikuga niiduelupaigad, mida on järjepidevalt niidetud või karjatatud. Lisaks kaunile maastikule iseloomustab neid suur taimede mitmekesisus, mis loob tingimused ka teiste liikide rohkuseks. Nii on Eestis poollooduslikud kooslused oluliseks kasvupaigaks ligi 700 taimeliigile, samuti paljudele putukatele, linnu- ja loomaliikidele.

Pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil. Selleks, et liigirikkust säilitada või tõsta, tuleb alasid pidevalt hooldada – niita ja loomadega karjatada. Ajalooliselt on Eestis hooldatud loopealseid, puisniite, puiskarjamaid, rannaniite, luhtasid, soostunud niite ja aruniitusid. Ilma niitmise või karjatamiseta niidud võsastuvad, kadastuvad, roostuvad ning neile omane liigikoosseis muutub ja väheneb.

Seoses põllumajanduse intensiivistumise, rohumaade kultuuristamise ja senise traditsioonilise hooldusvõtte lakkamisega on hooldatavate poollooduslike koosluste pind vähenenud sedavõrd, et see on seadnud ohtu mitmete liikide säilimise. Eestile omase elustiku ja maastiku säilitamiseks on riik asunud toetama poollooduslike koosluste taastamist.

„Eriti ajakriitiliseks on muutunud puisniitude taastamine, kuna praegu hoolduses olevate alade pindala ei ole piisav nende elupaikade elustiku säilimiseks. Samas on paranemas teise prioriteese elupaiga, loopealse, seisund tänu viimaste aastate ulatuslikele taastamistöödele „Elu alvaritele“ projekti käigus. Seega tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata edaspidi just puisniitude taastamisele ja hooldamisele,“ lausus Kaidi Silm, Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja.

Riik toetab uute taastamist vajavate poollooduslike koosluste alade kasutusse võtmist. Taastamistegevustena toetatakse võsaraiet, pilliroo või mätastunud rohustu hekseldamist, puude liituvuse vähendamist ning karjaaedade rajamist. Taastamistoetust saab maaomanik või rentnik taotleda Keskkonnaametilt  22. maini.

„Mullu suurendati 25% võrra loopealsete ja puisniitude taastamistoetusi, et tõsta huvi just nende elupaikade taastamise vastu. Keskkonnaameti maahoolduse spetsialistid on valmis kõiki huvilisi nõustama, kuidas planeerida alade taastamistöid,“ lausus Kaidi Silm.

Hooldamistegevusteks loetakse karjatamist ja niitmist koos niite koristamisega ning selle tarbeks saab maaomanik või rentnik taotleda poollooduslike koosluste hooldamise toetust Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist kuni 21. maini. Keskkonnaamet kinnitab eelnevalt taotluse ja määrab alade hooldamistingimused.

Iga maaomanik saab Maa-ameti geoportaali looduskaitse kaardirakendusest kontrollida, kas tema maal asub väärtuslik poollooduslik kooslus.

Looduskaitse arengukava näeb ette, et aastaks 2020 tuleb hooldada Eesti kaitstavatel aladel 45 000 hektarit poollooduslikke koosluseid, et tagada nende säilimine. Hoolduses olevate poollooduslike alade pindala on praegu umbes 33 000 hektarit.

Täpsem info poollooduslike koosluste hoolduskavade ja toetuste kohta on leitav Keskkonnaameti kodulehelt.

Tagasi üles