Puukentsefaliidi vastu tasub end vaktsineerida ka suve hakul

Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kohe pärast hammustust, siis borrelioosinakkuse saamiseks peab puuk jõudma päris pikalt verd imeda. Foto: Erik Prozes

Soojade ilmade saabumise ja puugihooaja algusega seoses tuletab terviseamet meelde, et puukborrelioos ja puukentsefaliit on Eestis endeemiliselt ehk pidevalt levinud haigused, millest puukentsefaliidi vastu on võimalik end vaktsineerida.

 

„Puukidega võib kokku puutuda pea igaüks, seega on puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine aktuaalne igal aastal. Seda enam, et puukentsefaliit on tõsine ja ohtlik haigus, millesse haigestumine toob kaasa mitmeid ebameeldivusi,“ ütles terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko, kelle sõnul tuleks võimalusel puukentsefaliidi vastu end vaktsineerida juba talvel või varakevadel, kuid kindlasti tasub vaktsineerimise peale mõelda ka praegu. „Kui praegu esimene süst ära teha, saab inimene korraliku kaitse haiguse eest juba suve teiseks pooleks. Seega sügisel seenele minnes võib end juba kindlamalt tunda.“

Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest üheks hooajaks piisava immuunsuse andvat süsti tehakse 1–3-kuulise vahega, kolmas kuni aasta hiljem. Seejärel on kaitset vaja iga 3-5 aasta tagant kordussüstiga uuendada.  Vaktsiini eest tuleb inimesel endal tasuda. 

Terviseameti andmetel on aastaga kasvanud haigestumine nii puukentsefaliiti kui puukborrelioosi – eelmisel aastal registreeriti puukentsefaliiti haigestumist 87 ja puukborrelisioosi 1963 korral, 2016. aastal olid vastavad näitajad 81 ja 1420. Viiendik ehk 384 borrelioosijuhtu registreeriti Saaremaal, Saaremaale järgnesid Tallinn 371, Harjumaa 240 ja Pärnumaa 232 haigusjuhuga. Entsefaliiti registreeriti enim Tallinnas (27 juhtu) ja Saaremaal (19 nakatumist). Selle aasta nelja kuuga on Eestis registreeritud 181 puukborrelioosi haigusjuhtu, puukentsefaliiti sel aastal veel registreeritud ei ole.

Puukborrelioosi vastane vaktsiin küll puudub, kuid haigestumist saab ennetada puugihammustusi vältides.

Ennetamine

Puugihammustuse vältimiseks:

• kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata, püksisääred topi sokkide või kummikute sisse;

• kasuta putukatõrjevahendeid;

• pärast välistingimustes viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused;

• vaata üle oma lemmikloom, sest temaga võivad puugid elamusse sattuda;

• väldi pastöriseerimata piima ja piimatoodete tarbimist – pastöriseerimata piimaga levib haigus loomalt inimesele.

Kui puuk on hammustanud:

• katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised;

• kui see endal ei õnnestu, pöördu arsti poole abi saamiseks;

• ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest;

• võta temast võimalikult pea lähedalt kinni;

• võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult;

• pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;

• kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik, ilmnevad

külmetushaiguse taolised haigusnähud või hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.

Puukentsefaliidi haigusnähud:

Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Vaevused kestavad kuni nädal, seejärel enamik inimesi tervenevad. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse ning tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe pöörduda arsti poole.

Puukborrelioosi haigusnähud:

Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad.

Puukborrelioosile on iseloomulikud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigeste ja lihaste valud, kaalulangus. Haiguse peamiseks tunnuseks on nahalööve erythema migrans, mis kujutab endast vähemalt 5 sm läbimõõduga punetavat laiku. Erüteem tekib 60-80% nakatunutest puugi hammustuse kohale 1–4 nädala jooksul pärast puugihammustust. Aja möödudes lööve kaob. Ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada kroonilist haiguskulgu: närvisüsteemi-, südame- või liigeskahjustusi. Puukborrelioosi registreeritakse aastaringselt. Talvel registreeritud puukborrelioosi juhud on need, mille puhul inimene on pöördunud arsti poole haiguse tüsistuste, kõrvalnähtude või jääknähtudega.

Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Pärast puukborrelioosi läbipõdemist ei teki immuunsust ning inimene võib uuesti nakatuda.