Lillelaadal selgusid parimad noored talunikud ja aednikud

• Parima noortaluniku tiitel jäi Järvamaale
• Noore aedniku tiitlit püüdsid ka välisriikide esindajad

Täna toimus Türi Lillelaada raames kaks konkurssi: välja selgitati parim noortalunik ja parim noor aednik.

Noortaluniku kompleksvõistluse võitis Meelis Lindret, kes õpib Järvamaa kutsehariduskeskuses põllumajandustöötaja eriala kolmandal kursusel.

Teise koha saavutas noortalunik Lauri Mukk, kolmandale kohale tuli Anti Viirmets Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolist.

2018. aasta parima noortaluniku Meelis Lindreti sõnul tuli talle võit lihtsalt: „Osalen sellel võistlusel juba kolmandat korda ning igal aastal olen poodiumil olnud. Seekord tõigi mulle võidu ilmselt kogemus, sest igapäevaselt põllu peal töötamise kõrvalt mul aega harjutada polnud.“

Noortalunike võistluse avas maaeluminister Tarmo Tamm. Oma kõnes sõnas minister, et põllumajandus on üha enam digiteerumas ning muutub tänu sellele noorte jaoks järjest atraktiivsemaks. „Mul on hea meel näha nii palju särasilmseid noori põllumehi end proovile panemas. Kindlasti on teil sellest kogemusest tulevikus suur kasu," ütles minister.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul näitas võistlus, et Eesti leidub noori, andekaid ja osavaid põllumehi. „Usun, et tänasel võistlusel osalemise järel on paljudel ees karjäär eduka põllumajandusettevõtjana. Eesti põllumajanduses on toimumas põlvkondade vahetus, mistõttu on sektorisse uusi tegijaid hädasti vaja.“

Võistluse peakorraldaja, Järvamaa kutsehariduskeskuse juhtõpetaja Aive Kupi sõnul annab noortaluniku võistlus noortele põllumeestele võimaluse teiste koolide sama eriala õpilastega tuttavaks saada ning omavahel mõõtu võtta. „Kõik ülesanded olid väga praktilised ning neid oskuseid läheb kindlasti vaja ka noorte tulevastes töödes,“ ütles Aive Kupp.

Lisaks noortaluniku tiitlile anti välja eriauhind parimale noorperenaisele, noortalunik Karin Sabaliskile. Samuti sai eriauhinna noorim võistleja – Raido Milvaste Järvamaa kutsehariduskeskusest, kes õpib põllumajandustöötaja eriala esimesel kursusel.

Kokku osales selleaastasel võistlusel 27 noort põllumeest ja –naist. Noortalunike kompleksvõistlusel osalemine eeldab teadmisi, kiirust ja oskusi kümnel võistlusalal: väetiste külvinormi arvutamine, või valmistamine purgis, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, põllukultuuride seemnete tundmine ja viljakoti kaalumine, lüpsimasina hooldus, tõstukiga ladustamine, saeketi vahetus, kasti valmistamine.

Tulemused:

Noorim võistleja - Raido Milvaste

Parim noorperenaine  - Karin Sabalisk

Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja eriauhind - Marie Rätsepso

Alade parimad

Traktori täpsussõit -  Feliks Lavrentjev ja parim tüdruk Karin Sabalisk

Põllukultuuride seemnete tundmine ja viljakoti kaalumine -  Robin Randaru

Põllu suuruse määramine sammudega -  Raido Milvaste

Väetise külvinormi arvutamine - Feliks Lavrentjev

Või valmistamine purgis – Meelis Lindret

Lüpsimasina hooldus – Karin Sabalisk

Tõstukiga ladustamine – Felix Lavrentjev

Saeketi vahetus – Lauri Mukk

Kasti valmistamine – Feliz Lavrentjev

Veise eluskaalu määramine – Jaanus Salu

Noortaluniku kompleksvõistlust korraldab Järvamaa kutsehariduskeskus koostöös maaeluministeeriumi, sihtasutusega Innove ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga.

Samal ajal korraldasid lillelaadal SA Innove ja Räpina aianduskool noore aedniku konkurssi.

Kutsemeistrivõistlusel saavutas esikoha ja pälvis parima noore aedniku tiitli Jaano Oras, teise koha saavutas Paula Lenk ning kolmandale kohale tuli Jegor Dejev, kõik noored olid Räpina aianduskoolist.

Võistluse ühe eestvedaja, Räpina aianduskooli puuviljanduse õpetaja Liisi Kondi sõnul läksid võistlused hästi ning osalejaid oli põnev jälgida. „Sel aastal võttis võistlusest osa ka mitu välismaalast ning huvitav oli võrrelda Eesti taset. Hea meel on tõdeda, et meie noored olid väga tublid,“ tundus Kont uhkust ning tõi välja võistlejate päeva suurima katsumuse: „Kuigi päev sujus üldiselt hästi, oli võistlejate jaoks vast kõige suuremaks väljakutseks just viimane võistlusülesanne - kasvukoha ettevalmistamine ja taimede istutamine. Selles ülesandes olid nii meie kui ka välisvõistlejad segavõistkondadesse paigutatud, kus omavaheliseks keeleks oli inglise keel ning olukorrale pakkus veelgi pinevust tugev vihmasadu.“

Parima noore aedniku tiitlit püüdsid lisaks Räpina Aianduskooli ja Tallinna Kopli Ametikooli noortele välisvõistlejad Hispaaniast, Ungarist, Serbiast ja Rumeeniast.

Noore aedniku võistlusel tuli osalejatel tunda taimede liike ja teada nende ladinakeelseid nimesid ning olla osav ka pookimises ja taimede istutamises. Mõõtu võeti taimekahjustuste kindlaks tegemises ja vajaliku tõrjevahendi valimises ning abivahendeid kasutamata tuli välja mõõta ka aianöör ning määrata etteantud viljade kaal.