Järvamaalt hariduse saanud noor farmijuht naudib ­vastutust ja juhtimist

Merilin Cherry
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liis Slugenist sai tänu õigel ajal ­õiges kohas olemisele ­farmijuht, kelle hallata on nüüd sadu lehmi.
Liis Slugenist sai tänu õigel ajal ­õiges kohas olemisele ­farmijuht, kelle hallata on nüüd sadu lehmi. Foto: Mailiis Ollino

Kui Liis Slugeni juurde tööpostile jõuame, hõikab ta juba ukselt rõõmsameelselt: “Nii, tänane lahkamine edukalt tehtud! Soolepõletik oli. Nüüd võin südamerahuga intervjuud anda.”

Lahkamine käib samuti farmijuhi kohustuste sekka. Olgugi alles 21aastane, juhib Slugen mitmesaja lehmaga Halinga OÜ lauta. Kolleegid-alluvad on temast kõik aastaid vanemad.

Kuidas teist farmijuht sai?

Alguses tahtsin õppida loomaarstiks, aga läksin hoopis Säreverre loomaarsti abiliseks õppima. Praktikale sattusin Väätsa farmi.

Sealne veterinaararst juhendas mind nii põnevalt, et kõik asjad said kiirelt selgeks. Läks isegi nii hästi, et mulle kui tüüpilisele koduloomafännile hakkasid hoopis lehmad meeldima.

Enne olin ikka selle mõtteviisiga, et mina töötan küll ainult kasside-koertega ja mingisugust lehma ei näpi. Aga praktikalt sain nii kõva põhja alla, et mind võeti sinna tööle.

Töötasin Väätsal pea kaheksa kuud. Siis juhtusin siia Pärnumaa kanti ja parasjagu otsiti Halingasse töötajat, kellel oleks loomaarsti abi haridus. Loomaarsti abilise eriala lõpetasin veebruaris.

Kui kaua suurlauta juhtinud olete?

Üle kuu nüüd. Aga lehmadega olen töötanud juba üheksa kuud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles