:format(webp)/nginx/o/2018/06/13/7897886t1h834f.jpg)
Eesti tervisesüsteemis saavutatakse suhteliselt madalate kuludega võrdlemisi häid tulemusi. Senisest paremate tervisenäitajateni jõudmist takistab süvenev ebavõrdsus tervises, ennekõike erineva soo, sissetuleku ja haridustasemega elanikkonna rühmade lõikes, selgub täna avaldatud Eesti tervisesüsteemi ülevaatest.
Eesti tervisesüsteemi ülevaade käsitleb hiljutisi arenguid tervisesüsteemi korralduses, juhtimises, rahastamises, tervishoiuteenuste osutamises ning tervisesüsteemi toimimises.
Ülevaatest selgub, et Eesti tervisesüsteem on efektiivne, kuna siin saavutatakse suhteliselt madalate tervisehoiukuludega võrdlemisi head tervisenäitajad. Ehkki mitmed tervisenäitajad on paranenud ja oodatav eluiga Eestis on tõusnud enam kui üheski teises EL riigis, on raamatu ühe autori, tervishoiueksperdi Triin Habichti sõnul Eesti tervisesüsteemi teravaimaks probleemiks ebavõrdsus tervises.
„Enda tervist heaks hindavate inimeste osakaal on Eestis üks Euroopa madalamaid ning madala ja kõrge sissetulekuga inimeste hinnangutes on suured erinevused. Erinevused on nii arstiabi kui ka ravimite kättesaadavuses, nii inimeste soo, sissetuleku kui haridustasemete lõikes,“ ütles Triin Habicht. „Selle üks peamisi põhjuseid on inimeste suur omaosaluskoormus tervishoius ja ravikindlustuskaitseta inimeste suur hulk.“
Lähimineviku märkimisväärseima Eesti tervisesüsteemi puudutava otsusena toob ülevaade välja ravikindlustuse tulubaasi laiendamise, mille vajalikkust on pika aja jooksul näidanud mitmed analüüsid.
Lähimineviku märkimisväärseima Eesti tervisesüsteemi puudutava otsusena toob ülevaade välja ravikindlustuse tulubaasi laiendamise, mille vajalikkust on pika aja jooksul näidanud mitmed analüüsid. Kuigi tervishoidu lisanduv raha on osakaaluna SKT-st väike ning süsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus jääb endiselt probleemiks, võib lisaraha targalt kasutades aidata see tervisesüsteemi toimimist parandada, leitakse analüüsis.
Ülevaate ühe autori, tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul on tehtud Eestis oluline muudatus tervishoiu rahastamises. Samuti on 2017. aastal rakendunud hambaravihüvitis ja 2018. aastast jõustunud ravimihüvitis suurte ravimikuludega inimestele olnud äärmiselt vajalikud, et parandada terviseteenuste ja ravimite kättesaadavust. „Samas peame endiselt otsima võimalusi, kuidas kaitsta veelgi tõhusamalt just haavatavamas olukorras olevat elanikkonda ning muuta terviseteenused kättesaadavamaks sihipäraselt just neile, kellele need praegu kättesaadavad ei ole või kelle kulud tervishoiule on juba praegu suured,“ ütles minister Sikkut. „Selleks plaanime koostöös haigekassaga analüüsida omaosalust inimese seisukohast, et välja selgitada inimesed ja leibkonnad, kelle puhul võib omaosalus muutuda takistuseks vajaliku abi saamisel. Lisaks on meil kavas esitada valitsusele ettepanekud ravikindlustuskaitse laiendamiseks.“
Üks olulisemaid Eesti ees seisvaid väljakutseid on tehnoloogiliste arenduste võimalikult tulemuslik rakendamine tervisesüsteemi efektiivsuse ja tervishoiuteenuste kvaliteedi tõstmiseks. Olulise probleemina on ülevaates välja toodud ka tervishoiutöötajate vähesus, mille on tinginud tervishoiutöötajate keskmise vanuse tõus, kutsealane ränne ja ebapiisav koolitusmaht, ehkki meditsiiniõpingutele vastuvõetute arv on viimasel ajal kasvanud ning ränne välisriikidesse vähenenud. Kõige suurem puudus on perearstidest ja õdedest, samuti tugispetsialistidest, näiteks toitumisspetsialistidest ja dietoloogidest.
„Tervisesüsteemid muutustes. Eesti tervisesüsteemi ülevaade 2018“ raamatu on koostanud Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskus koostöös Eesti ekspertidega. Viimane Eesti tervishoiusüsteemi ülevaade ilmus 2013. aastal ning enne seda 2008. aastal. Tegemist on kõige sagedamini viidatud, tsiteeritud ja loetud võõrkeelse väljaandega Eesti tervishoiusüsteemi kohta, mis annab meie süsteemist tasakaalustatud kirjelduse ning võimaldab rahvusvaheliselt meie saavutusi võrrelda.
/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)