Jaanilõket tehes tuleks lisaks tuleohutusele pöörata tähelepanu ka selle keskkonna- ja terviseohutusele.
Jaanilõkkes põleta vaid töötlemata puitu
21. juuni 2018, 07:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pika kuivaperioodi tõttu valitseb Eestis suur tuleoht, seetõttu tuleb tänavu olla jaanilõkete tegemisel tavapärasemast veelgi ettevaatlikum. Lisaks tuleohutusnõuete täitmisele tuleb järgida ka seda, et lõke oleks ohutu keskkonnale ja tervisele. Lõkkes tohib põletada vaid töötlemata puitu, oksi, kiletamata pappi ja paberit. Jäätmeid, eriti ohtlikke plaste ja rehve, ei tohi lõkkes põletada, sest nende põlemisel eraldub õhku mürgiseid saasteaineid.
„Jäätmete põletamise kahjulikest mõjudest inimese tervisele ja keskkonnale on räägitud juba aastaid, kuid kahjuks kiputakse endiselt lõkkes põletama ka jäätmeid. Eriti ohtlik on plastimaterjalide põletamine, mille puhul tekib hulganisti inimese tervist kahjustavaid aineid. Nende hulgas on nii vähki tekitavaid kui ka hormoon- ja hingamissüsteemi kahjustavaid aineid,“ selgitas Kkeskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg.
Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel korraldati jaanilõkke tegemise näidispäev, kus süüdati kaks lõket. Ühes neist põletati üksnes töötlemata puitu, oksi ja heina, aga teises leidus rohkesti jäätmeid, näiteks euroaluseid, ehitusjäätmeid, töödeldud puitu, plastikut ja vanarehve. Videost ja piltidelt on näha, et jäätmeid sisaldav lõke tekitab tunduvalt rohkem mürgist suitsu, lisaks oli selle läheduses tunda ebameeldivat lõhna.
Jäätmete põletamise kahjulikest mõjudest inimese tervisele ja keskkonnale on räägitud juba aastaid, kuid kahjuks kiputakse endiselt lõkkes põletama ka jäätmeid.
Prügi põletamisel välisõhku paiskuvad mürgised saasteained, näiteks dioksiin ja furaanid, on silmale nähtamatud ja nende tervisemõju ei avaldu kohe, kuid sisse hingates liiguvad need inimese organismi ning võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, näiteks vähktõbe, väärarenguid ja arengupeetust. Jäätmete põletamisel tekkivad saasteained ei mõjuta mitte ainult prügipõletajat, vaid kõiki, kes võivad saasteainetega kokku puutuda nii lõkke lähiümbruses kui ka saastunud aiasaaduseid tarbides. Lisaks sadestuvad põletamisel tekkinud toksilised ained maapinnale, kandudes sealt edasi põhjavette ja toidulauale, ohustades seeläbi kõiki elusolendeid.
Jäätmete põletamisel on ülipeente osakeste kontsentratsioonid võrreldes puhta puidu põletamisega palju kõrgemad, seega on nii inimese tervise kui ka looduse huvides kõige õigem viis jäätmetest vabaneda nende liigiti koguda ning kasutada vastavaid konteinereid ja jäätmejaamu.
Metsas, sealhulgas ettevalmistatud lõkkekohtades, on lõkete teha, grillida ja suitsetada keelatud. Lõket tohib teha koduaias ja rannas. Täpsem infot leiab päästeameti kodulehelt.