Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala allkirjastas dokumendi, mille kohaselt ei ole agentuuri peetavas registris enam ühtegi registreeritud PCB-seadet.
PCB-seadmete ajastu on lõppenud
4. juuli 2018, 13:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Kindlasti on see oluline samm parema ja puhtama elukeskkonna poole,“ kommenteeris Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. „Loodetavasti on sellega üks ajajärk lõppenud või lõppemas ning uus ja keskkonnasõbralikum alguse saamas.“
PCB-d (polüklooritud bifenüülid) on kemikaalid, mida kasutati (kasutatakse) põhiliselt trafo- ja kondensaatoriõlide segudes, sest PCB-d on keemiliselt äärmiselt stabiilsed ja kuumataluvad. Ühtlasi on PCB-d aga ka väga toksilised ja kantserogeensed, võides põhjustada maksakahjustusi, nahalööbeid ja kehakaalu langust, maksa- või nahavähki. Raskete tagajärgedena võivad tekkida püsivad kesknärvisüsteemi ja vereringeelundite kahjustused. Inimorganismi satuvad nad hingamis- ja neeluteede või naha kaudu.
PCB-d (polüklooritud bifenüülid) on kemikaalid, mida kasutati (kasutatakse) põhiliselt trafo- ja kondensaatoriõlide segudes, sest PCB-d on keemiliselt äärmiselt stabiilsed ja kuumataluvad.
Kokkupuude kasutamise käigus õhku, vette või pinnasesse sattunud PCBdega võib toimuda ka tänapäeval, sest PCBd on väga püsivad ja jäävad keskkonda kahjuks väga pikaks ajaks.
Kõikidest seadmetest, mis sisaldavad PCB-sid üle 5 dm3, peab nende valdaja teavitama Keskkonnaagentuuri. Alates 2011. aasta algusest peavad kõik PCB-sid sisaldavad seadmed olema jäätmetena kõrvaldatud või saastest vabastatud. Viimane tegevus võimaldab veel käigusolevaid PCB-seadmeid (nt trafosid) kasutada ka pärast 2010. aastat, kui PCBd asendatakse muude sobivate ainetega.
„PCB-sid sisaldavaid jäätmeid võib leida nii õlijäätmete, romusõidukite, elektroonikaromude kui ka ehitusmaterjalide seast,“ loetles Keskkonnaagentuuri andmehaldusosakonna peaspetsialist Rain Päären kohti, kus ohuallikaid leida võib.
Kõigest hoolimata ei saa me aga veel väita, et Eestimaa on nüüd neist seadmetest täielikult puhas. Pigem on küsimus selles, kui hoolsalt selgitavad ettevõtjad välja, kas nende seadmed sisaldavad PCB-sid, kas sellest on Keskkonnaagentuuri nõuetekohaselt teavitatud ning kui tugev on sellistele leidudele järelevalve.