Aruanne: kitsede arvukus metsades on liiga suur

Metskits. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Keskkonnaagentuuril ilmus aruanne „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2018“, millest nähtub, et probleemiks on muutunud kitsede suur arvukus ja kärntõve levil.

Aruandes kirjeldatakse jahiulukite asurkondade seisundis aastate jooksul toimunud muutusi ning analüüsitakse nende põhjusi. Antakse hinnang asurkondade seisundile 2017. jahiaastal ning tehakse küttimisettepanekud 2018. aasta jahihooajaks. Aruanne käsitleb Eesti metsades levinud liike nagu põder, metssiga, punahirv, metskits, karu, hunt, ilves, hallhüljes, harilik šaakal, rebane, kährikkoer, kobras, halljänes, valgejänes, metsnugis, kivinugis, mink, tuhkur, mäger ja jahilinnud. Küttimisettepanekud on liigiti erinevad ning sõltuvad vastava liigi kohta kogutava informatsiooni hulgast ja vajadusest.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja märkis, et soojade talvede tõttu on metskitsede arvukus tõusnud juba ligi viis aastat. "Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud ka metskitsede tekitatud metsakahjud ja metskitsedega seotud liiklusõnnetuste arv. Soojad talved on paraku soodustanud ka kärntõve levikut kährikkoerte ja rebaste seas, kellelt see häda on omakorda üle kandunud huntidele ja ka ilvestele. Möödunud aastal oli koguni pooltes meie hundikarjades kärntõves isendeid, mis on läbi aastate kõrgeim näitaja," rääkis Veeroja.