Milline on metssea, hundi, põdra ja teiste ulukite seisund? Kui palju peaks neid küttima?

Põder teele jooksmas. Foto: Lenno Põder

Neile küsimustele aitab vastata Keskkonnaagentuuri äsja ilmunud aruanne „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2018“. Aruandes kirjeldatakse jahiulukite asurkondade seisundis aastate jooksul toimunud muutusi ning analüüsitakse nende põhjusi. Antakse hinnang asurkondade seisundile 2017. jahiaastal ning tehakse küttimisettepanekud 2018. aasta jahihooajaks.

 

Aruanne käsitleb järgmisi liike: põder, metssiga, punahirv, metskits, karu, hunt, ilves, hallhüljes, harilik šaakal, rebane, kährikkoer, kobras, halljänes, valgejänes, metsnugis, kivinugis, mink, tuhkur, mäger, jahilinnud. Küttimisettepanekud on liigiti erinevad ning sõltuvad vastava liigi kohta kogutava informatsiooni hulgast ja vajadusest.

Rauno Veeroja (Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist) tõi seirearuandest välja tähelepanuväärsemad leiud: „Soojade talvede tõttu on metskitsede arvukus tõusnud juba ligi viis aastat. Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud ka metskitsede tekitatud metsakahjud ja metskitsedega seotud liiklusõnnetuste arv. Soojad talved on paraku soodustanud ka kärntõve levikut kährikkoerte ja rebaste seas, kellelt see häda on omakorda üle kandunud huntidele ja ka ilvestele. Möödunud aastal oli koguni pooltes meie hundikarjades kärntõves isendeid, mis on läbi aastate kõrgeim näitaja.

Lisaks metskitsele ja hundile on huvitav jälgida metssea arvukuse ja küttimise trende. Lääne-Eestis on arvukus sigade Aafrika katku tõttu kiiresti langenud. Kagu-Eestis, kus katku tõttu metssigade arvukus juba eelnevatel aastatel väga madalale langes, on see viimasel aastal uuesti tõusma hakanud.“

Küttimisettepanekud on liigiti erinevad ning sõltuvad vastava liigi kohta kogutava informatsiooni hulgast ja vajadusest.

Lisainfo!