Maakonnapidu paneb mõtlema

Birgit Itse
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Portree: Kaitseväe orkester ning naisliige Meelika Mikson valmistuvad esinemiseks.
Portree: Kaitseväe orkester ning naisliige Meelika Mikson valmistuvad esinemiseks. Foto: Dmitri Kotjuh

Järgmise aasta Järvamaa laulu-ja tantsupidu kutsub inimesi kaasa mõtlema, kuhu võiks jõuda Järvamaa ja järvalane.

Järvamaa omavalitsuste liit andis teada, et maakonna laulu- ja tantsupeo ideekavandite konkursile laekus kaks tööd, võidutöö kannab nime „Ma mõtlen, et…“ ning selle autoriteks ja lavastajateks on Monika Kirss, Meelika Mikson ja Meelis Välimäe.

Ideekavandis kirjutatakse, et korraldajatel on soov keskenduda olevikule ja tulevikule, suunale, sihile, kuhu võiks jõuda Järvamaa ja järvamaalane. Millisena näeb Järvamaad tulevikus tänane järvakas, erinevas vanuses inimesed alates viieaastasest kuni saja-aastaseni.

Mõtete ehk vahetekstide saamiseks on kavas salvestada 20 inimesega Järvamaalt lühiklipid nende inimeste mõtetest – mõtetest Järvamaa oleviku ja tuleviku kohta, mõtetest, mida tähendab Järvamaa nende jaoks ja mis neid Järvamaaga seob, mõtetest Järvamaa laulu- ja tantsupeost. Salvestatud mõtted kõlavad kontserdil vahetekstidena ja juhatavad sisse järgmise etteaste.

Repertuaaris näevad kavandi autorid 2019. aasta üldlaulu- ja tantsupeo „Minu arm“ repertuaari kasutamist, et kollektiive mitte liigselt üle koormata.  Kontserdi avanumbriks lubatakse aga „Tuljakut“. Samuti soovitakse repertuaari kaasata uut ning moodsat loomingut, senisest rohkem soovitakse esinemisvõimalust pakkuda võimlejatele ja puhkpillile.

Ka peo kujunduses soovivad kavandi autorid lähtuda märksõnadest „mõte“ ja „tulevik“ ning püütakse kasutada kujunduses Järvamaa kunstnike loomingut.

Järvamaa 2019. aasta laulu- ja tantsupidu toimub Türil, et üheskoos mõelda mõtteid Järvamaast, Järvamaa laulu- ja tantsupeost ning näidates, et järvakas, Järvamaa, meie kultuur ja kodu on olemas nii 20 kui 200 aasta pärast ning kinnitada, et järvamaalane laulab Eesti hümni ja tantsib „Tuljakut“ ka sadade aastate pärast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles