/nginx/o/2018/07/25/11034424t1h0b9f.jpg)
- Suuremat töötasu aitab kaasa uute teenuskohtade loomisele
Riik suunab erihoolekandeteenustesse täiendavalt 1,2 miljonit eurot, et tööandjad tõstaksid tegevusjuhendajate palkasid.
Erihoolekande tegevusjuhendajate palgad tõusevad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnas, et riik ootab, et seda raha kasutatakse töötasude suurendamiseks eesmärgiga leida ja hoida kvalifitseeritud töötajaid. «Erihoolekandeteenuseid osutavad organisatsioonid on korduvalt ministeeriumi poole pöördunud, et leida lahendus tegevusjuhendajate madalatele töötasudele. Juba tänavu lisanduva raha abil saavad tööandjad maksta tublidele inimestele paremat töötasu,» lisas ta.
Ministri sõnul läks ta 2019. aasta riigi eelarvestrateegia läbirääkimistele sooviga parandada erihoolekandes uute teenuskohtade loomise kõrval ka tööjõu olukorda.
«Saime riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel kindlustunde, et teenuse baasrahastus järgnevatel aastatel kasvab. Sotsiaalkindlustusameti sisemiste ümberkorralduste kaudu saame ka juba sel aastal suunata praeguste erihoolekandeteenuste rahastamiseks täiendavalt 1,2 miljonit eurot,» sõnas Iva.
Võimalus maksta suuremat töötasu aitab kaasa ka uute teenuskohtade loomisele. Iva sõnul loob riik sel aastal aktiivselt erihoolekande teenuskohti nii päeva- ja nädalahoiu, toetavateks teenusteks kui ka ööpäevaringseks hoolduseks, arvestades teenuse vajajate elukohta. Sotsiaalkindlustusamet on saanud tänavu rahastada kokku 257 uut teenuskohta.
Erihoolekandeteenused on mõeldud psüühikahäirega inimestele, kes vajavad oma igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet. Erihoolekandes töötas 2017. aasta andmetel 1563 inimest, sh 1442 tegevusjuhendajat, kes tegelesid vahetult abivajajaga. Kokku on erihoolekandes täidetud 7094 teenuskohta.