Põua tagajärjel on osa vee-elustiku hukkumine paratamatu

Põud. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Pikalt kestev põud ning kõrged veetemperatuurid on pannud vee-elustiku kohati väga raskesse olukorda. Üldjuhul ei jää kuivalejäänud kalad ka inimese sekkumisel ellu, küll aga on võimalik päästa jõevähke. Keskkonnaamet palub teada anda, kui märgatakse kuivalejäänud veekogusid ning hukkunud kalu ja vähke.

 

Seni on teada kalade massilisest hukkumisest vaid Peipsis, kus lisaks looduslikule faktorile on seda soodustanud ka kutseline kalapüük mõrdadega. Praeguste ilmade jätkumisel võib aga sarnaseid teateid tulla peagi ka mujalt. Kui hukkumine ei ole olnud massiline, siis tarvitatakse kuivalejäänud veekogudes veesilmadesse lõksu jäänud kalad ära lindude ja kiskjate poolt. Seetõttu ei jäägi neid pärast veekogu lõplikku kuivamist kuigivõrd palju silmaga näha.

Kui surnud kalade kogus ei ole väga suur, tuleb nende utiliseerimisega reeglina loodus ise toime. Kui suremine on massilisem ning kaldal roisukuvad kalad häirivad kohalikke elanikke või puhkajad, tuleks need sealt ära koristada. Vastava heakorra tagamise kohustus on pandud kohalikele omavalitsustele.

Kui surnud kalade kogus ei ole väga suur, tuleb nende utiliseerimisega reeglina loodus ise toime.

Kalade ja jõevähkide kuivalejäämisest või hukkumisest tuleks võimalusel teavitada Keskkonnaametit. Kalu päästa pole enamusel juhtudel võimalik, sest kõrge veetemperatuuri tingimustes on kalad püügi ja transpordi suhtes äärmisel tundlikud ning uude veekogusse jõudes võib neist enamus juba surnud olla. Kui veekogud on avatud ning ilma kunstlike tõketeta, taastub kalade populatsioon olukorra normaliseerumisel looduslikul teel. Taastumisele aitavad kaasa ka linnud, kes veekogude vahel liikudes oma jalgade ja sulestiku külge kleepunud kalamarja uutesse veekogudesse edasi kannavad. Nii näiteks taastub mõne aja möödudes kalastik ka vahepeal kuivaks jäänud ja hiljem veega täitunud järvedes.

Küll aga on võimalik päästa kuivalejäänud  jõevähke, kes suudavad transpordiga seotud vintsutustele märksa paremini vastu seista. Kuid omavoliline vähkide püük ja ümberasustamine ei ole lubatud. Kriitilise situatsiooni märkamisel tuleks kindlasti teavitada Keskkonnaametit, et arutada vähkide ümberasustamise võimalusi ja vajadust.

Omalt poolt saavad kalade ja jõevähkide hukkumise vältimisele kaasa aidata ka paisuomanikud, kellel on kohustus tagada jões, millel asub neile kuuluv pais, sanitaarvoolu hulk. Piisava vooluhulga tagamine allpool paisu vähendab olulisel määral vee-elustiku liikide hukkumist ning ökosüsteemi taastumine on pärast veevoolu normaliseerumist märkimisväärselt kiirem.

Kuivalejäänud veekogudest ning hukkunud kaladest ja vähkidest palume teada anda e-posti aadressil [e-mail].