Sündide buum on koondunud suvekuudesse

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes roomamisega trenni tahab teha, peaks kõigepealt vaatama, mida teevad väikesed beebid.
Kes roomamisega trenni tahab teha, peaks kõigepealt vaatama, mida teevad väikesed beebid. Foto: Panther Media / Scanpix

Statistikaameti andmetel on eestlaste sündide sesoonsuse muster muutunud. Kui varem sündis rohkem lapsi kevadkuudel, siis nüüd sünnib neid rohkem suvel ja sügise alguses. Muutumatuks on aga jäänud see, et vähem sünnib lapsi talvekuudel.

 

Sündide sesoonsuse mustreid on leitud erinevate populatsioonide hulgas üle kogu maailma. Võrreldes teiste ajast sõltuvate demograafiliste trendidega on aga sündide sesoonsuse mustrid võrdlemisi püsivad. Näiteks Eesti puhul on ilmselt inimeste teadvusesse kinnistunud, et lapsi sünnib kõige rohkem kevadel ning nii on see ka tegelikult olnud kogu Põhja – Euroopas (Haandrikman ja Wissen, 2008).

Tänapäeval aga kasutavad suurem osa paare efektiivsemaid ja mugavamaid rasestumisvastaseid vahendeid, mistõttu saavad nad paremini planeerida lapse sündimise aega (Haandrikman, 2004). Seega ongi antud loo ajendiks küsimus, kas ja kuidas on muutnud sündide sesoonsuse mustrit võimalused lapse saamist rohkem planeerida.

Loe edasi siit!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles