Energia kallinemine kergitab hindu

Pilt on illustratiivne.

FOTO: TAIRO LUTTER / PM/SCANPIX BALTICS

  • Hinnatõusu panustab kõige rohkem energia kallinemine
  • Hinnatõus jääb sel aastal samasse suurusjärku eelmise aastaga
  • Järgmisel aastal aeglustub inflatsioon 3 protsendini, kuna energia hinnatõus pea

Statistikaameti teatel kallines augustis tarbimiskorv 3,6 protsenti. Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik peab selles põhisüüdlaseks energia kallinemist.

Elmik selgitas, et kõige rohkem panustas hinnatõusu energia. Tõusid nii elektri, kütte kui ka mootorikütuste hinnad. «Elektri hind on märkimisväärselt kallinenud tänu madalale veetasemele Põhjala hüdroelektrijaamades ning söe ja CO2 kvoodi hinna tõusule,» märkis ta.

Elmik tõdes, et mootorikütuste hind on kasvanud kõrgemate aktsiisimäärade ja nafta hinna tõusu tagajärjel. «Meie hinnangul püsib nafta hind tänavu üle 70 USD barreli kohta ja langeb siis veidi järgmisel aastal,» lausus ta.

Toiduainete hinnatõus oli augustis tagasihoidlik, alla kahe protsendi. Teisel poolaastal peaksid toiduainete hinnad kerkima aeglasemalt tänu kõrgemale võrdlusbaasile aasta tagasi.

Elmik ennustas, et hinnatõus küündib sel aastal üle kolme protsendi, mis on umbes samapalju kui eelmisel aastal. «Erinevatest kaubagruppidest panustavad hinnatõusu eelkõige sundkulutused: eluase, toit, transport. Lisaks mõjutab hinnaindeksit alkoholi ja tubaka kallinemine,» ütles ta. Järgmisel aastal aeglustub inflatsioon kolme protsendini, kuna energia hinnatõus peatub.

Keskmine brutopalk kasvab hindadest ligikaudu kaks korda kiiremini. 2018. aastal tõuseb keskmine brutopalk hinnanguliselt ligi seitse protsenti ja 2019. aastal umbes kuus protsenti. «Palgakasv püsib kiire, sest tööjõupuudus süveneb. Täna avaldatud andmete järgi oli teises kvartalis tervelt 11 000 täitmata ametikohta. Kõige kõrgem oli vabade ametikohtade määr finants- ja kindlustustegevuses,» selgitas Elmik.

Ta lisas, et töötajad tunnevad ennast tööturul kindlalt ja vahetavad järjest sagedamini töökohta. Tööjõu voolavus suurenes aastaga viiendiku ja oli sektoritest suurim kaubanduses, tööstuses ja ehituses.

Tagasi üles