Veterinaar- ja toiduamet (VTA) lõpetas laupäeval rebaste ja kährikute sügisese marutaudivastase vaktsiinimise Venemaaga piirnevatel aladel.
Lõppes metsloomade sügisene marutaudivastane vaktsiinimine
Marutaudi taaslevimise takistamiseks Eestisse korraldab VTA kaks korda aastas metsloomade marutaudivastase vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Marutaudivastast vaktsiini külvatakse 6100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel.
VTA projektijuhi Enel Niine sõnul ei tohiks haiguse taasnakatumise riski alahinnata, kuna marutaudioht on Baltimaade idapiiril endiselt märkimisväärne. „Meie idapoolses naaberriigis on marutaud laialt levinud, seetõttu võib haigus Eestisse jõuda kas metsloomade rändega või mitte nõuetekohaselt sissetoodud lemmikloomaga. Näiteks levis marutaud metslooma vahendusel eelmisel nädalal taas üle riigipiiri Leedu aladele, “ selgitas Niin.
Vaktsiinsööta külvati Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Ida-Virumaal. Vaktsiinimiseks kasutati peibutussööta, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt pole ohtlik, kuid vaktsiinimisele järgnevatel päevadel tuleb lemmikloomad hoida sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinipalasid ära ei sööks.
Vaktsiinimiseks kasutati peibutussööta, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin.
Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Siiski on haigus laialt levinud meie naaberriigis Venemaal, kus nakkuse leviala on suurenenud, seetõttu pole marutaudioht Eestile kadunud. Haiguse taastekke vältimiseks on Eestis kohustuslik vaktsiinida koeri ja kasse marutaudi vastu. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsiinimine tuleb järgmisel kevadel.
Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006–2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Selleks et takistada haiguse taaslevikut naaberriikidest Eestisse, tehti aastatel 2011–2014 vaktsiinimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ja Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel aladel.