Perearstiabiasutusi jäi vähemaks, eriarstiabi, hambaravi ja õendusabi pakkuvaid asutusi tuli juurde

Ravimata hambad viivad teiste tervisemuredeni. Foto: Rui Vieira/PA Wire/PA Images/Scanpix

2017. aasta lõpu seisuga tegutses Eestis 1440 iseseisvat tervishoiuasutust, sealhulgas 53 haiglat, 452 perearstiabiasutust, 488 hambaraviasutust, 305 eriarstiabiasutust ja 142 muud (kiirabi, taastusravi, õendusabi, diagnostika) asutust, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud andmetest.

 

2017. aastal alustas tegevust 74 ja lõpetas 41 iseseisvat tervishoiuasutust. Eelneva, 2016. aastaga võrreldes on juurde tulnud 16 eriarstiabiasutust, 9 hambaravi- ja 8 õendusabiasutust. Perearstiabiasutuste arv vähenes 7 võrra.

Hambaraviteenust pakkuvaid asutusi oli 2017. aasta lõpu seisuga kokku 542, neist iseseisvaid hambaraviasutusi oli 488. Eelneva aastaga võrreldes kasvas hambaraviteenust pakkuvate asutuste arv 9 võrra. Sarnaselt eelmistele aastatele osutab kümnendik hambaraviteenuse pakkujatest hambaravi kõrval ka teisi tervishoiuteenuseid. Veidi üle 40% hambaraviteenust pakkuvatest asutustest tegutseb Tallinnas ning kümnendik Tartus.

Hambaraviteenust pakkus 96% asutustest, see tähendab, et 4% oli spetsialiseerunud ainult proteesitöö, ortodontia ja/või röntgenuuringute tegemisele. Proteesitöid tegid 2017. aastal 68%, ortodontiat 10%, endodontiat ehk hammaste juurekanalite ravi 92%, parodontiat ehk igemehaiguste ravi 69%, kirurgilisi protseduure 42% ning röntgenuuringuid 78% kõigist hambaraviteenust pakkuvatest asutustest.

Hambaraviteenust pakkuvaid asutusi oli 2017. aasta lõpu seisuga kokku 542, neist iseseisvaid hambaraviasutusi oli 488.

Tervise infosüsteemi ehk e-tervisega oli 2017. aastal liidestunud 98% Eestis tegutsevatest tervishoiuasutustest (1416 asutust). Võrreldes 2016. aastaga aastaga on nende asutuste arv, mis edastavad e-tervise infosüsteemi andmeid, 72 võrra tõusnud: kokku oli 2017. aastal selliseid asutusi 1091 ehk 77% e-tervisega liidestunutest.