Möödunud suvi oli Päästeameti jaoks äärmiselt intensiivne ja erakordselt sündmusterohke periood, mille tõttu oli elupäästevõimekus mitmel korral ka kriitilisel piiril.
Sündmusterohke suvi kompas Päästeameti võimekuse piire
7. oktoober 2018, 08:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nelja kuu jooksul maist augustini toimus kokku 2843 tulekahju, mis on kolmandiku võrra enam kui eelmisel kolmel aastal keskmiselt. Ka metsa- ja maastikutulekahjusid oli tänavu suvel viimase kolme aasta võrdluses 41% keskmisest rohkem. Kuuma ja kuiva ilma tõttu kehtestas Päästeamet suure tuleohuga aja üle Eesti kokku 40 päeval.
Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu nentis, et Päästeameti võimekus suuri ja keerukaid sündmusi hallata oli suvel mitmel korral kriitilisel piiril. „Päästeameti abi peab inimesteni jõudma igasugustes erakordsetes olukordades. Sel suvel oli aga seitsmel korral oht, et see abi inimesteni õigeaegselt ei jõua. Meil oli õnne, et neil seitsmel korral inimesi ei hukkunud, kuid edaspidi ei saa heale õnnele lootma jääda,“ ütles Tammearu.
Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu nentis, et Päästeameti võimekus suuri ja keerukaid sündmusi hallata oli suvel mitmel korral kriitilisel piiril.
„Selleks, et abi õigel ajal kohale jõuaks, peavad olema kaetud Päästeameti kriitilised vajadused. Olgu selleks siis intensiivsetel aegadel täiendavate ressursside õigeaegne kaasamine, staabitöö keskkondade kaasaegsus, droonidega õhust luure tegemise võimekus või raskesti läbitaval maastikul kustutustöö tegemine,“ sõnas Tammearu.
Päästetööde osakonna juhataja Martin Lambingu sõnul osales päästetöödel sel suvel viis korda rohkem päästjaid kui varasemal kolmel aastal keskmiselt. „Möödunud suvi pani meie võimekuse korralikult proovile. Enam kui ööpäeva kestvate sündmuste rohkus tõi kaasa olukorra, kus meil polnud enam päästjaid, keda sündmusele saata või nappis tehnikat, sest masinad läksid katki ja vajasid remontimist,“ rääkis Lambing. Keskmiselt kestsid kõige pikemad sündmused kokku üle 101 tunni ehk veidi üle 4 ööpäeva. Päästetöödel osales kokku 2257 päästjat, nende seas nii kutselisi kui ka vabatahtlikke.
Üks suurimaid metsatulekahjusid, millega päästjad möödunud suvel rinda pistsid, toimus Vikipalus, kus põles ligikaudu 200 hektarit metsa. Tulekahju kestis kokku 11 päeva.
Põhja Päästekeskuse valmisolekubüroo juhataja Priit Janno sõnas, et on tänulik kõigile, kes kustutustöödel osalesid. „Vikipalu metsatulekahju oli nii õppetunniks kui ka proovikiviks meile kõigile. Saime sündmuskohal rõõmuga tõdeda, et kui keegi on hädas, siis tullakse kiiresti appi ning neid abistajaid oli palju,“ ütles Janno.
Lisaks tagajärgedega tegelemisele korraldas Päästeamet kolmel nädalavahetusel koostöös Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK), Politsei- ja Piirivalveameti (PPA), Keskkonnainspektsiooni (KKI) ja kohalike omavalitsustega ka kontrollkülastusi metsadesse ja randadesse, et ennetada tulekahjude tekkimist. Kontrolliti 369 ujumis- ja lõkkekohta ning kustutati 296 lõket või lõpetati grillseadme kasutamine.