/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2018/04/16/7790617t1hcb74.jpg)
Piimalehmade produktiivsus suureneb: kuue kuuga on toodetud 4660 kg piima lehma kohta, mis on suurim esimese poolaasta kogus Eestis, selgub maaeluministeeriumis valminud põllumajandussektori aasta esimese pooleaasta ülevaatest.
Eesti piimalehmad on järjest produktiivsemad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Meie piimatoodang on läbi aastate pidevalt kasvanud ja piimalehmade produktiivsus lehma kohta Eestis esimesel poolaastal kõrgeim kui kunagi varem. Oleme oma tootmisega maailmatasemel,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Rõõmu teeb ka see, et loomade arv on stabiliseerunud ja pöördunud kasvule. Samas tuleks edaspidi teha oluline samm ühistulises piima väärindamises.“
Piima toodeti aasta esimesel poolaastal 405 000 tonni, mida on kolm protsenti rohkem kui eelmise aasta samal ajal. Piima kokkuostuhind oli esimesel poolaastal 301 eurot tonni kohta, mida on viis protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Veiseliha kokkuostuhind oli kümme protsenti kõrgem, kuid sealiha kokkuostuhind seitse protsenti ning lamba- ja kitseliha kokkuostuhind üheksa protsenti madalam kui eelmise aasta samal perioodil.
Piima toodeti aasta esimesel poolaastal 405 000 tonni, mida on kolm protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Kui põllumajandusloomade ja kodulindude arv oli viimastel aastatel langustrendis ja eelmisel aastal oli märgata stabiliseerumist, siis selle aasta 30. juuni seisuga oli piimalehmi umbes 1000, sigu 11 000 ja linde 253 000 rohkem kui eelmise aasta samal ajal.
Selle aasta kevad ja suve algus olid soojad ja kuivad, seetõttu kannatasid eriti suvivili ja heintaimed kuivuse käes. Heintaimede vähene kasv ja halvem kvaliteet on tekitanud loomakasvatajatele probleeme sööda varumisel. Rohusööda esimese niite saagikus oli eelmiste aastatega võrreldes vaid 30–50 protsenti, seega on suurem söödakogumine jäänud hilisematele niidetele.
Lühiajastatistika alusel, milles ei kajastu toetused, on põllumajandusettevõtete 2018. aasta teise kvartali majandustulemus parem kui eelmiste aastate teises kvartalis. Peamiselt suuremate koguste realiseerimisest tulenev müügitulu suurenes kogukulude kasvust rohkem ning võrreldes eelmiste aastatega ületasid kogukulud müügitulu vähem. Toiduainetööstuste kogukulud on erinevalt eelmistest aastatest suurenenud rohkem kui müügitulu, mistõttu nende puhastulu jäi teises kvartalis tagasihoidlikukumaks.