Karjäärinõustaja: Vanim karjääripööret plaaninud inimene on olnud 72-aastane

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötukassa tööpakkumised. Foto on illustreeriv.
Töötukassa tööpakkumised. Foto on illustreeriv. Foto: Sander Ilvest

„Nii nagu paljud teised, olen ka mina teinud tööelus kannapöörde. Ja viimase tõuke sain just nimelt karjäärinõustajalt,“ räägib Eesti Töötukassa karjäärinõustaja Ave Karu. 

 

Ave töötab Tartus karjäärinõustajana neljandat aastat. Naine märgib, et alguses oli karjäärinõustamine uus asi ning täiskasvanud töötavatel inimestel polnud harjumust oma tööelu ja karjäärimuutusi nõustaja juurde arutama minna. Olukord on aga hakanud muutuma.

Mis on karjäärinõustamine?

Ave räägib, et karjäärinõustamine on väga personaalne tegevus, kestab 45 minutit ja juhul, kui esimese kohtumise käigus alanud arutelu jäi pooleli, saab alati tagasi tulla. Nõustaja  kuulab alguses inimese soovi või küsimust ja lähtub nõustamisel kliendi eluolukorrast. Teinekord on teemasid palju ja need on omavahel tihedalt põimunud, siis saab nõustaja suunata ja abistada kõige olulisema valikul. „Vestluse kõrval võib nõustaja kasutada teisigi meetodeid: joonistada-kirjutada koos kliendiga, anda täita töölehti, rääkida mõni julgustav lugu või lihtsalt jagada infot,“ lisab Ave. Vahel, eriti kui soov põhjalikumalt eneseanalüüsiga tegeleda ja uut eriala või tööd valida, võib osutuda kasulikuks testide tegemine.

Eesti Töötukassa pakub üle Eesti kõigile soovijatele tasuta karjäärinõustamist. Karjäärinõustajad tulevad soovi korral ka ettevõttesse kohale. Võimalik on teha nii individuaalseid nõustamisi kui töötube ja grupitöid.

Noored ei karda ebaõnnestuda, keskealised kaaluvad kauem

Karjäärinõustamisel käivad inimesed kooli lõpuklassidest kuni pensioniealiste inimesteni. Ave sõnul on noored julged ja avatud, nad on valmis katsetama ja valikute ebaõnnestudes nad norutama ei jää, vaid hakkavad kas otsast pihta või liiguvad järgmise alternatiivse valiku juurde. Neil on ka huvi kõike teada saada ja karjäärinõustamisele tullakse uudishimuga.

„Sageli ollakse ebakindlad sellepärast, et tuntakse sõprade või vanemate kaudseid mõjutusi, mis ei lähe kokku enda huvidega. Samuti ei teata, milline on olukord tööturul ja millistel erialadel on tulevikus inimestest suurem puudus. Karjäärinõustajana olen arvamusel, et kõiki häid nõuandjaid tasub alati ära kuulata, kuid otsustada tuleb ikka ise ja seda soovitavalt südame järgi,“ räägib Ave oma kogemustest.

Keskealised on veidi teistmoodi sihtrühm, sest nemad tulevad karjäärinõustamisele mitte uudishimust, vaid näiteks sellepärast, et enam ei jaksa või ei taha olemasolevas kohas töötada. Nii võib vastutusrikas ja pingeline töö, tippspetsialistil või juhil,  muutuda kurnavaks ja soovitakse leida midagi rahulikumat või on tervis kannatada saanud, eriti raskel füüsilisel tööl. Selles vanuses võib tekkida ka tahtmine teha tööelus muudatus selleks, et end veekord proovile panna, et astuda välja tuttavast ja turvalisest töökeskkonnast. „Üldiselt iseloomustab keskealisi alalhoidlikum käitumine: soov enne tegutsema asumist põhjalikult enda võimalused läbi arutada, teha selgeks tööturu olukord, analüüsida oma ajaressursse ja motivatsiooni, koguda võimalikult palju infot ning tavaliselt ka pereringis tulevikuplaanidele toetus leida,“ märgib Ave. 

Õppimine on muutunud tavaliseks

Inimeste mõtlemine on hakanud Ave arvates muutuma. Aru on saadud, et igal erialal on vaja uusi oskuseid ja järjest vähem kuuleb nõustamisel lauseid, et „mis karjääri ma enam teen“ või „mul ei ole karjääri“.  „Nüüd me arutame nõustamise käigus mitte seda, kas õppida, vaid mida õppida ja analüüsime, millised oskused on tööturul tulevikus hinnas. Ja vanus tõesti ei loe! Sel suvel kohtusin 72-aastase prouaga, kes soovis õppida tugiisikuks,“ lisab Ave.

Tööta ja õpi programmiga on töötukassa karjäärinõustajal suur roll töötavate inimeste õpisoovide- ja vajaduste arutelul. Üha sagedamini algavad vestlused kliendi poolt sõnadega „olen küll töötav inimene, kuid tulin töötukassasse“. Kuid just nii ongi - töötukassa uksed on avatud juba mitu aastat kõikidele inimestele, nii neile, kel peale töökaotust vajadus end töötuna arvele võtta kui ka kõikidele tööl käivatele inimestele nii karjäärinõustamiseks kui ka viimased 1,5 aastat täiendõppe toetuse võimaluste läbi arutamiseks.  Hea abimees on  koduleht www.töötajaõpi.ee, mida eelnevalt uurida.

Huvi õppimise vastu näitab kasvutendentsi. Sügis on parim aeg teha plaane algavaks pimedaks sügis-talviseks hooajaks, õppimine võib avada hiljem uusi uksi tööturul, tuua juurde häid tuttavaid, pakkuda võimalust sissetulekute suurendamiseks ning olla kasulik uute teadmiste ja silmaringi avardamise mõttes.      

Eesti Töötukassa pakub üle Eesti kõigile soovijatele tasuta karjäärinõustamist. Karjäärinõustajad tulevad soovi korral ka ettevõttesse kohale. Võimalik on teha nii individuaalseid nõustamisi kui töötube ja grupitöid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles