Viirushaiguste levik toob kaasa ravimimürgistusi ja katkiseid kraadiklaase

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ravimid. Pilt on illustratiivne.
Ravimid. Pilt on illustratiivne. Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Oktoobris on terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliinile 16662 ravimimürgistuse tõttu helistatud üle  40 korra, rohkem kui pooltel juhtudel oli kannatanu kuni kolmeaastane laps. Katkisest elavhõbeda termomeetrist on septembris-oktoobris teada antud üheksal korral.

 

Terviseameti mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul moodustavad kolmveerand infoliinile 16662 tehtud kõnedest kemikaalide ja ravimitega seotud õnnetusjuhtumid, kuid eriti kerkib ravimitemaatika üles sügisel. „Sügisel on inimesed rohkem kodus ning oktoobris hakatakse aina enam haigestuma ülemiste hingamisteede haigustesse. Ilmselt seetõttu jäetakse ravimid ka kergel käel lauale või kapi peale. Sealt pole lapsel neid kuigi raske kätte saada,“ selgitas Oder.

Sel moel on sel kuul väikelapsed saanud kätte ja tarbinud nii  tablette, tinktuure kui ka salve. "Samuti on väsinud lapsevanem tähelepanematusest lapsele andnud vale ravimit või eksinud annustamisega," lisas Oder.

Üheksal korral tuli ravimimürgistuse saanud laps toimetada haiglasse.

Samuti antakse viirusperioodil infoliinile teada purunenud vanamoodsatest kraadiklaasidest. Septembris oli selliseid juhtumeid viis, oktoobri kahe esimese nädalaga juba neli. „On oluline meeles pidada, et purunenud elavhõbedakraadiklaasi koristamisel ei kasutataks tolmuimejat, sest see tuleks seejärel ära visata,“ ütles Mare Oder.

Elavhõbe ei imendu seedetraktist ega naha kaudu, küll aga on ohtlikud tema aurud. Seda eriti juhul, kui  tolmuimeja soojas trumlis neid igal kasutuskorral mööda elamist veel väga pikka aega laiali puhutakse. „Kutsume inimesi üles ravimeid hoolikalt hoiustama ning vahetama oma elavhõbedapõhised termomeetrid uute ja ohutumate vastu.“

Terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oderi sõnul moodustavad kolmveerand infoliinile 16662 tehtud kõnedest kemikaalide ja ravimitega seotud õnnetusjuhtumid, kuid eriti kerkib ravimitemaatika üles sügisel.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse põhieesmärk on haigestumise, tervisekahjustuste ja suremuse vähendamine ägedate mürgistusjuhtumite tõttu. Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliinile saab helistada ööpäev ringi mistahes ägeda mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral, kõne on tavatariifiga ja anonüümne.

Infoliinil 16662 töötavad pikaajalise erakorralise meditsiini kogemusega spetsialistid, kes vastavad telefonile nii eesti kui vene keeles ning kes oskavad mürgistuse puhul leida kiiresti kõige sobivama tegutsemisskeemi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles