/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2511469t1he19e.jpg)
Keskkonnaamet kinnitas eremiitpõrnika kaitse tegevuskava, mille järgi tuleb vanade puude õõnsustes elava mardika säilimiseks meie looduses järjepidevalt hooldada puisniite ja -karjamaid ning vanu parke.
Vana puu õõnsuses elab haruldane eremiitpõrnikas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegevuskava annab nüüdisaegsele teabele tuginevad suunised, et tagada eremiitpõrnika väikeste asurkondade säilimine ja soodne seisund. Mardika tüüpiline elupaik on päikesele avatud vanad hõredad lehtpuistud, eriti puisniidud ja -karjamaad, kus leidub õõnsaid ja pehastunud, kuid siiski veel elusaid tüvesid. Mardikas võib elada ka vanades parkides ja alleedel. Huvitava bioloogiaga haruldase mardikalise kaitses on Eestil väga oluline osa.
Eremiitpõrnikas on üks suurimaid Eestis elavaid mardikalisi, kelle Lõuna-Eestit asustavad populatsioonid on kogu Euroopas ühed põhjapoolseimad. Eremiitpõrnikas esineb Eestis oma areaali põhjapiiril, olles levinud vaid vähestes kohtades Valgamaal Koiva jõe valgalal Eesti lõunapiiril.
Eremiitpõrnikas on üks suurimaid Eestis elavaid mardikalisi, kelle Lõuna-Eestit asustavad populatsioonid on kogu Euroopas ühed põhjapoolseimad.
„Eremiitpõrnikas on jässakas, tumeda pronksihelgiga ja parknaha järgi lõhnav, silmapaistvalt suur mardikas. Tema kehapikkus ulatub kuni nelja sentimeetrini. Kuid välimusest veelgi erilisem on tema eluviis. Mardika vastsed vajavad kolm kuni neli aastat kestva arengutsükli läbimiseks vanade lehtpuude rohke kõdupuiduga tüveõõnsustes paiknevat varjatud ja stabiilset elupaika,“ selgitas keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Eremiitpõrnika asurkondade säilimisel on kriitilise tähtsusega niitude, karjamaade ja teiste avatud mosaiiksete maastike niitmine või karjatamine, et vältida nende alade võsastumist. Samuti on väga oluline vanade, õõnsate ja kuivade puude säilimine, seda nii puisniitudel ja -karjamaadel kui ka parkides ja alleedel. Vähem tuntud elustiku hoidmiseks peavad nende alade hooldajad ja liigieksperdid tegema tihedat koostööd.
„Terves ja terviklikus elukeskkonnas on väga olulised nii noored kui vanad, elusad kui ka surnud puud. Eremiitpõrnika haruldane eluviis on selle ilmekaks kinnituseks. Poollooduslike koosluste ja parkide hooldamisel tuleb kõrvuti inimeste esteetiliste hinnangute ja turvalisusega alati arvestada ka elurikkusega,“ rõhutas Tõnu Talvi.
Eremiitpõrnika tegevuskava koostasid keskkonnaameti ja vabaühenduste liigieksperdid. Kinnitatud kavaga saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel.