Leibkondade tervishoiukulud suurenevad kiiremini kui avaliku sektori tervishoiukulud

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige enam viib raha rahakotist välja eluaseme kulude tõus.
Kõige enam viib raha rahakotist välja eluaseme kulude tõus. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti leibkondade tervishoiukulud kasvasid eelmisel aastal 12%, mis on ligi kaks korda kiirem kui avaliku sektori tervishoiukulude kasv, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.

 

Eesti tervishoiukulud olid 2017. aastal 1,52 miljardit eurot. Võrreldes eelmise aastaga oli kasv jooksevhindades 7,6%, sealhulgas suurenesid avaliku sektori kulud 6,4% ja leibkondade kulud 12%. Tervishoiukulude reaalkasv oli ainult 1,5%. Tervishoiukulude osatähtsus SKP-st langes tagasi 2015. aasta tasemele, moodustades 6,4%.

Avaliku sektori osatähtsus tervishoiukuludes oli 75%, sealhulgas kohustusliku ravikindlustuse osatähtsus 64% ja keskvalitsusel 9%. Leibkondade osatähtsus on endiselt kõrge ja kasvas. 2017. aastal moodustas leibkondade omaosalus tervishoiukuludest 24%. Aasta varem oli ravikindlustuse osatähtsus 65%, leibkondadel 23% ja keskvalitsusel 9%.

Avaliku sektori panus tervishoiukuludes suurenes aastaga 68 miljoni euro võrra, sh ravikindlustuse osa 61 miljonit. Leibkondade kulutuste suurenemine ulatus 37,7 miljoni euroni. Avaliku sektori juurdekasvud absoluutarvudes olid sarnased eelmise aastaga, leibkondade kulutuste juurdekasv oli oluliselt suurem.  Hambaravikulude tõus andis 2017. aastal leibkondade kulude juurdekasvust poole, meditsiinitooted veerandi. Peamised leibkondade kulud jagunesid teenuste vahel järgmiselt:  hambaravile 31%, retseptiravimitele 20%, käsimüügiravimitele 15% ja ambulatoorsele eriarstiabile 11%.

Aasta varem oli ravikindlustuse osatähtsus 65%, leibkondadel 23% ja keskvalitsusel 9%.

Avaliku sektori kulude jagunemises teenuste järgi muutusi ei toimunud. 60% avaliku sektori tervishoiukuludest tehti aktiivraviteenustele, sealhulgas 30% haiglaravile ja 27% ambulatoorsetele tervishoiuteenustele. Järgmised suuremad rühmad olid avaliku sektori jaoks tervishoiu tugiteenused 15% ja meditsiinitooted 14%.  

Tervishoiukulude andmed rahastamismudelite, rahastamisallikate, teenuste ja teenuseosutajate järgi on avaldatud TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.

Analüüs avaldatakse 2018. aasta detsembri lõpus. 2017. aasta tervishoiusüsteemi kapitaliinvesteeringute andmed avaldatakse 2019. a kevadel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles