Maaelukomisjon arutas reeglite täpsustamist väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks

Põllumaa Foto: Halinga OÜ

Riigikogu maaelukomisjoni istungil oli tähelepanu keskmes valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korralduse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (735 SE), millega nähakse ette määratleda riikliku ja kohaliku tähtsusega väärtusliku põllumajandusmaa mõiste ja sätestada sellise maa kaitse.

 

Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on vaja kehtestada reeglid, mis tagaksid väärtusliku põllumajandusmaa säilimise ja kaitse. „Riikliku tähtsusega põllumajandusmaale pole ehitamine üldjuhul lubatud. Samas on ka tõsiasi, et teatud tingimustel või Põllumajandusameti loal on see siiski võimalik,“ nentis Kokk. Ta pidas vajalikuks kehtestada reeglid seadusega, millest tulenevalt saab otsuseid langetada. Kokk märkis samas, et eelnõu nõuab mitmekülgset kaalutletud arutelu ja koostööd huvigruppidega, sest sellel on määrav mõju maaelu arengule aastakümneteks.

Komisjoni aseesimehe Urmas Kruuse hinnangul ei tule eelnõu menetlemine kerge. „Tulenevalt eelnõust on vaja on läbi arutada maaelu ja põllumajanduse arendamise erinevad aspektid. Detaile on liiga palju, mis kõik nõuavad tähelepanu ja arvestamist. Põllumajandusmaa massiivi määramine peab olema adekvaatne ja põhjendatud. Oluline on jälgida, et võimalikud piirangud oleksid kooskõlas põhiseadusega,“ märkis Kruuse. Ta lisas, et kohaliku tähtsusega väärtusliku põllumajandusmaa üle otsustamine on mõistlik jätta kohaliku omavalitsuse pädevusse.

Komisjoni aseesimehe Urmas Kruuse hinnangul ei tule eelnõu menetlemine kerge.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamise piirangud mõjutavad eelkõige neid väärtusliku põllumajandusmaa omanikke, kes soovivad maatulundusmaad kasutada muul otstarbel kui põllumajanduslik kasutus, näiteks elamuehitus, või on soetanud põllumajandusmaa teistsugusel eesmärgil, kui seda on maa edasine põllumajanduslik kasutus, näiteks ehitustegevust arendavad ettevõtjad.

Eelnõuga ei sätestata väärtuslikule põllumajandusmaale absoluutset ja lõplikku sihtotstarbe muutmise ja ehituskeeldu. Kehtestatavad regulatsioonid on eelkõige ennetavat laadi, et tagada väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemehhanismide rakendumise kaudu pikemas perspektiivis kogu riigi territooriumil põllumajanduslik maakasutus ja maaelu jätkusuutlikkus.

Väärtuslikku põllumajandusmaad  kaitsvad kitsendused rakenduksid aasta möödumisel seaduse jõustumisest arvates ehk pärast seda, kui riikliku tähtsusega väärtuslikud põllumajandusmaad on määratud. Samal ajal rakenduvad ka maapõueseaduse ja planeerimisseaduse muudatused.

Maaelukomisjon otsustas saata eelnõu riigikogu täiskogu istungile 12. detsembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.