Helkurikõnd pani Järvamaal särama 177 inimest

Helkurikõnd möödunud aastal. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Kodanikupäeval korraldas politsei ühes maanteeameti ja abipolitseinikega kogu Eestis aktsiooni „Helkuriga sõbraks“, millega teadvustati pimedal ajal enda nähtavaks tegemise vajalikkust.

Politsei- ja Piirivalveameti politseikapten Rainer Rahasepp tõdes, et öelda heategijatele „aitäh“, on õigupoolest liiga vähe andmaks edasi seda siirast ja suurt tänutunnet politsei poolt kõigi nende ees, kes tulid üle Eesti appi kogukonna teadlikkust tõstma ning jalakäijaid nähtavaks tegema. Kokku osales esmaspäevasel helkurkõnnil tunni vältel üle kogu Eesti 4943 inimest. Nendest 185 abipolitseinikku ja 142 politseinikku. „Üheskoos muutsime tunnikese jooksul kõikjal Eestimaal nähtavaks 13 374 inimest. Väikese osa kõnnil väljajagamata jäänud helkuritest sättisime mõnes piirkonnas ka helkuripuule, et hilisemad liiklejad või varasemad ärkajad end ise nähtavamaks saaks teha,“ kirjeldas ta.

„Südantsoojendav oli näha, kuidas helkurkõnnil osalesid inimesed kogu perega, kuidas Eestimaa eri paigus tulid kodudest välja nooremad ja vanemad, mehed ja naised, tublid ja tegusad. Äraütlemata suur rõõm oli sellegi üle, et nii paljud kogukonnad ja ühendused tulid meile aktsiooni läbiviimisel appi, vedasid oma piirkonnas kõndi eest ning toetasid ettevõtmist nõu, jõu ja vajalike varudega. Ja kõike täiesti isetult selleks, et teisi inimesi abistada. See on tugeva kogukonna tunnus, puhas rõõm,“ rääkis politseikapten.

Südantsoojendav oli näha, kuidas helkurkõnnil osalesid inimesed kogu perega, kuidas Eestimaa eri paigus tulid kodudest välja nooremad ja vanemad, mehed ja naised, tublid ja tegusad.

Ta lisas, et heas mõttes hämmastama panev osalejate arv näitab üheselt, et liiklusturvalisus on meie inimestele oluline teema ning veelgi olulisem on säravast helkurist saadav vahetu kasu - hoida ja kaitsta inimelusid. Võime uhkusega öelda, et eestlane on üldjuhul helkuri hästi omaks võtnud ning sellega sõbraks saamas. Nii on pimedal ajal väiksemates kohtades ja maapiirkondades helkurit kandev jalakäija pigemini juba norm kui erand. Samasugust teadlikkust püüame nüüd edaspidiselt süstida ka hästi valgustatud suurlinnades liikujatesse ning ka autojuhtidesse, kes ajuti siiski masinatest väljuvad, mõned sammud jalakäijatena teevad ning seejuures niisamuti kaitset vajavad“, rääkis Rahasepp.

Helkurkõnni kokkuvõte:

Põhja-Eestis oli 43 kogunemiskohta, osales 936 inimest, 7206 jalakäijat muudeti nähtavaks

Lõuna-Eestis oli 50 kogunemiskohta, osales 1184 inimest, 2036 jalakäijat muudeti nähtavaks

Lääne-Eestis oli 64 kogunemiskohta, osales 1981 inimest, 1136 jalakäijat muudeti nähtavaks (Järvamaal oli kogunemispunkte kuus: Paide linnas, Türi linnas, Roosna-Allikul, Viisus, Tarbjal ja Annas. Järvamaa kuuest erinevast kogunemiskohast startis helkurkõnnile 156 osalejat. Edasine teekond sai Järvamaal turvalisemaks muudetud 177 inimesel, kes helkurkõndijatele pimedal ajal mustade tontidena vastu liikusid ja kellele üheskoos elupäästja jopekuuele kinnitati)

Ida-Eestis oli 13 kogunemiskohta, osales 842 inimest, 2996 jalakäijat muudeti nähtavaks