/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/10/26/11529124t1h209b.jpg)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringu tulemused näitavad, et kui tuleb teha valik suve- või talveaja kasuks, siis eelistab enamik küsitletud eestlastest suveaega.
Eestlased eelistavad kellakeeramise lõpetamise korral pigem püsivat suveaega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Eesti on teinud Euroopa Komisjoni ettepanekule reageerides põhimõttelise otsuse, et kellakeeramisest oleks mõistlik tulevikus loobuda. See otsus oli aga protsessi lihtsam osa,“ ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson. „Nüüd tuleb meil koostöös naabritega selgusele jõuda, kas mõistlik oleks valida suve- või talveaeg,“ lisas minister.
Veidi üle poole uuringus osalenutest ehk 56 protsenti peab kellakeeramise teemat enda jaoks väga või pigem oluliseks, üle 40 protsendi elanikkonna jaoks on aga tegemist pigem ebaolulise teemaga. Kui tuleb teha valik suve- või talveaja kasuks, siis eelistab üle poole küsitletutest suveaega, talveaja soovijaid on 28 protsenti. Ainult 2 protsenti vastanutest sooviks kellakeeramise jätkamist, ülejäänutel eelistus puudub või ei oska nad seda öelda. Enamik suveaega eelistanutest nimetas põhjusena asjaolu, et siis on õhtuti väljas kauem valge ja see soodustab erinevaid vaba aja tegevusi. Talveaega eelistanud inimesed nimetasid kõige populaarsemate põhjustena nö õigesse vööndiaega kuulumist ja valgemaid hommikuid.
Veidi üle poole uuringus osalenutest ehk 56 protsenti peab kellakeeramise teemat enda jaoks väga või pigem oluliseks, üle 40 protsendi elanikkonna jaoks on aga tegemist pigem ebaolulise teemaga.
„Eesti jaoks on oluline olla lähimate naabritega samas ajavööndis ja seda kinnitavad ka uuringu tulemused,“ ütles Simson. Kõige olulisemaks peetakse küsitluse kohaselt ühte ajavööndisse kuulumist Balti riikidega ja teiste samasse vööndiaega kuuluvate riikidega nagu Ukraina, Moldova, Rumeenia, Bulgaaria, Kreeka, Küpros (63 protsenti). Järgmine oluline kriteerium on Soomega samasse ajavööndisse kuulumine (45 protsenti).
Hiljutisel transpordiministrite nõukogul esitleti kellakeeramise lõpetamise direktiivi eduaruannet. Hetkel ei ole selget Euroopa Liidu liikmesriikide enamust, kes toetaksid kellakeeramise lõpetamist. Liikmesriigid on väljendanud arvamust, et vajatakse enam aega uuringute ja konsultatsioonide tegemiseks ning rõhutasid ministrite nõukogul ajalise „lapiteki“ vältimise vajadust. „Brüsseli transpordiministrite nõukogu näitas, et enamus liikmesriike pole valmis kellakeeramisest loobuma enne 2021. aastat. Seega on meil piisavalt aega, et naaberriikidega läbi rääkida. On selge, et uus lahendus ei saa olla ajalise „lapiteki“ näol senisest lahendusest kehvem,“ ütles Simson.
MKM tellis uuringu elanike eelistuste kohta, kus uuriti püsiva ajavaliku eelistust ning naaberriikidega harmoneerimise olulisust. Uuringusse kaasati proportsionaalselt erineva soo, vanusgruppide, rahvuse, ja elukohaga Eesti elanikke. Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS.