Statistikaamet paljastab: kuidas on lood laste vaesusega
/nginx/o/2021/05/27/13805774t1hb7fc.jpg)
30. detsember 2018, 08:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti värskete andmete järgi on laste absoluutse vaesuse määr jätkanud langustrendi ja jõudnud 3,2%ni. Olulist rolli selles omab lapsetoetuse tõus. Järgmisel aastal tõuseb lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 60 euroni. Alates kolmandast lapsest on lapsetoetus iga lapse eest 100 eurot kuus.
“Laste absoluutne vaesus on viimastel aastatel vähenenud kolm korda. Kui veel 2014. aastal elas umbes 10% Eesti lastest absoluutses vaesuses, siis 2017. aastaks oli laste absoluutse vaesuse määr langenud 3,2%-le,” selgitab tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
Toetustel on oluline mõju laste vaesuse vähendamisele. 2017. aastal vähendasid erinevad toetused laste absoluutsevaesuse määra 7,3 protsendipunkti võrra ehk ligi 70%.
Lasterikkus ei peaks Sikkuti sõnul tähendama vaesusesse langemist. Seega jätkab riik lisaks esimese ja teise lapse toetusele ka kolme või enamat last kasvatavatele peredele 300-eurose kuise toetuse maksmist.
Sikkuti hinnangul tuleks teatud lastega seotud kulusid katta ühiskonnas ühiselt ja ta toob näitena lasteaia kohatasu, mis seni on olnud lastevanemate kanda. “Kui kool ja ülikool on tasuta, siis ka lapse lasteaias käimine ei peaks peredele suurt majanduslikku koormust panema,” lisab ta.