/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2019/01/23/11734578t1hfcaf.jpg)
Ajakirja Kalastaja eestvedamisel ja erinevate institutsioonide osalusel valiti 2019. aasta kalaks jõesilm (lad Lampetra fluviatilis), keda rahvasuus tuntakse ka suti nime all.
Aasta kala on jõesilm
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Eestil on olemas aasta loom, lind, puu, seen, lill, sammal, liblikas ja isegi muld, ent tänaseni polnud kordagi valitud aasta kala. Otsustasime selle lünga täita ja tegime otsa lahti,“ ütles ajakirja Kalastaja vastutav väljaandja Hanno Kask. „Kunagi loeti silmu kalaks, seejärel sõõrsuuks ja ehkki tegemist pole luu- ega kõhrkalaga, käsitletakse teda seadustes juba mõnda aega taas kalana. Nii võib öelda, et silm on kalade hulgas tagasi. Lisaks saab jõesilm igapäevaselt teenimatult vähe tähelepanu, aasta kalaks valimine aitab teda laiemalt tutvustada.“
Jõesilm on huvitav ja eriline vee-elanik, kes eristub enamikest teistest kaladest nii oma kerekuju, toitumis- ja eluviisi kui ka mitmete muude momentide poolest. Siirdekalana veedab ta enamuse oma elust meres, aga kudema tõuseb jõgedesse ja ojadesse. Samuti on jõesilmuga seotud mitmeid uskumusi ja ebatõdesid. „Näiteks arvatakse, et tegemist on raipesööjaga ja see tekitab osades inimestes tema toiduks tarvitamisel vastumeelsust. Tegelikkuses ei vasta see tõele,“ rõhutas Kask.
Jõesilmu püütakse põhiliselt sügiseti kuderände ajal merre suubuvatest jõgedest silmutorbikutega. Eesti parimad silmujõed on Narva ja Pärnu, ent jõesilmude kudemine on teada kokku 30 jões ja arvukates ojades. Kulinaarselt on tegu erakordselt maitsva ja kõrgelt hinnatud saagiga, mida süüakse sütel röstituna ja marineerituna, vahel ka suitsutatuna.
Järgmisel aastal on kavas aasta kala valimiseks korraldada internetis suur rahvahääletus, kus saavad osaleda kõik huvilised.